Üheksavöölane

Allikas: Vikipeedia
Üheksavöölane
Granger Lake 013.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Napihambulised Cingulata
Sugukond: Vöölased Dasypodidae
Perekond: Rüüvöölane Dasypus
Liik: Üheksavöölane
Ladinakeelne nimetus
Dasypus novemcinctus
Linné, 1758

Üheksavöölane (Dasypus novemcinctus) on loom vöölaste sugukonda rüüvöölase perekonda kuuluv napihambuline.

Üheksavöölane on vöölaste hulgas kõige arvukam liik. Ta elas looduslikult Kesk-Argentiinasr põhja poole kuni Mehhikoni. Inimtegevuse tulemusena pole tema levila kahanenud, vaid hoopis laienenud, sest farmerid näevad teda kahjurputukate hävitajana. [1] Nii elab üheksavöölane tänapäeval USA-s kuni Kansase, Tennessee ja Lõuna-Carolinani. Oletatakse, et ta suudab oma levilat laiendada kuni Indiana, Ohio, Pennsylvania ja New Jerseyni.

Üheksavöölane elab metsades ja põõsastikes. Ta kaevab urge vooluveekogude kaldaisse, alati puude-põõsaste lähedusse. Urg koosneb ühest sirgest käigust. Sellesse viib mõnikord 2–8 sissepääsutunnelit, mis on kuni 7 m pikad ja 15–20 cm laiad. Uru lõpus on pesakamber, mida vooderdavad kuivad lehed ja rohi. Loom vahetab vooderdist sageli, eriti pärast vihma. Niimoodi kogunevad uruava juurde kõdunevad lehed. [1]

Kui ilm on palav, siis läheb üheksavöölane toidujahile õhtuti, aga kui jahe, siis päeval. Sealjuures liigub ta siksakiliselt kiirusega umbes 1 km/h, sest peatub alatasa mõne ussi või putuka väljakaevamiseks. Viimaseid tajub ta kuni 20 cm sügavuselt maa alt. [1]

Kui üheksavöölast jälitada, läheb ta sibavalt kõnnilt üle galopile ja püüab põgeneda urgu. Urust on teda väga raske kätte saada, sest ta kiilub end rüü ja käppade abil sinna kinni. Saba on tal libe ja kooniline ning sellest on teda samuti tülikas haarata. [1]

Jõgesid suudab üheksavöölane ületada kahel viisil. Kõigepealt suudab ta kuni 6 minutit hinge kinni hoida: see kohastumus on tal tekkinud käikude kaevamiseks. Nõnda võib ta veekogu põhja laskuda ja mööda põhja teisele kaldale joosta. Teiseks suudab üheksavöölane nii palju õhku alla neelata, et ta muutub veest kergemaks, ja siis kohmakalt ujuda.

Tavaliselt paarituvad üheksavöölased juulis. Pärast viljastumist peatub munaraku areng umbes 14 nädalaks. Looted jätkavad arengut alles oktoobris-novembris ja emasloom poegib 4 kuud hiljem, veebruaris-märtsis. Juba Alfred Brehm kirjeldas brasiillaste uskumust, et üheksavöölasel sünnib alati 4 ühest soost poega. Hiljem selgus, et see on tõsi: üheksavöölasel sünnivad ühemunanelikud, kes just selle pärast ongi alati samast soost. Vastsündinud vöölased on hästi arenenud, nägijad ja pehme rüüga. Ema toidab neid paar nädalat. 6 kuu pärast on nad juba täiskasvanu suurused. [1]

Üheksavöölase vaenlased on lisaks inimesele hunt, koiott, puuma, koer ja auto: väga palju üheksavöölasi hukkub öösel autorataste all. [1]

Üheksavöölane toob loodusele kasu sellega, et tühjadesse üheksavöölaseurgudesse saavad elama asuda teised loomad, näiteks skungid, rotthamstrid, kivikakud ja lõgismaod.

Üheksavöölast kütitakse hõrgu valge liha pärast. Luurüüd kasutatakse karbi või korvina, kusjuures looma saba seotakse peakilbise külge ja nii moodustub mugav sang. Selliseid korve vooderdatakse seest siidiga ja müüakse turistidele suveniirina. Vöölaste rüüdest valmistatakse ka muusikariistu. [1]

Üheksavöölane on Texase tunnusloom. Sealjuures laiendas ta oma levilat Texaseni alles 1800. aasta paiku.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Loomade elu", 7. kd., lk. 93-94