Tähtvere mõis

Tähtvere mõis oli mõis Nõo kihelkonnas. Mõisakeskus asub nüüd Tartu linna piirides - Tähtvere linnaosas. Tähtvere mõisa (Techlefer) on esmamainitud 1515. aastal ning keskajal kuulus mõis Tartu piiskopile.

Rootsi ajal kinkis kuninganna Kristiina mõisa 1637 aastal Åke Axelssonile, kelle pere käes oli mõis kuni mõisate reduktsioonini. Pärast Põhjasõda kinkis keisrinna Anna Ivanovna mõisa kammerhärra Jakob Balkile ja 1744 aastal keisrinna Jelizaveta Petrovna kindral krahv Rumjantsevile. Seejärel sai omanikuks riiginõunik ja senaator Otto Hermann von Vietinghoff (1722–1792), kes omakorda müüs mõisa õuemarssal krahv Carl Sieversile. Tema pärandas mõisa 1774 aastal oma pojale, krahv Peter Sieversile, kelle vend, krahv Johann Sievers, rentis mõisa kolleegiumiassessor Carl Gustav von Krüdenerile. 1785. aastal kirjutati mõis kindral Alexander Guillemot de Villeboisi (1716–1781) lesk Anna Helena Guillemot de Villeboisi (sünd. Budberg; 1738–1799) nimele, kes pantis 1794 aastal mõisa maanõunik Claus Gustav von Baranoffile. Maakohtu assessor Stephan Guillemot de Villeboisi (1757–1835) poeg, kohtunik Alexander Woldemar Johann Guillemot de Villebois (1791–1834) müüs 1819. aastal mõisa 145 000 hõberubla eest rittmeister Adolf Heinrich von Wulffile (1765–1843). Wulffidele kuulus mõis kuni võõrandamiseni 1919, ning viimane omanik oli Emil von Wulff.

Mõisahoone

Klassitsitlik peahoone rajati ilmselt 1820-1830. aastatel Wulffide poolt ning see asus Emajõe kaldal. Praegune peahoone, mis on ehitatud heimatstiilis, rajati 1910ndal.

Mõis kaasajal

Pärast II maailmasõda asus mõisa peahoones Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut, mille tarbeks valmis 1984. a. maaliliselt maastikku sulanduv laiendus (arhitekt Valve Pormeister, sisekujundaja Raili Morgen). Märkimisväärsed on 1970. aastate ajastuomases stiilis, kuid vana hoonet respekteerivalt rekonstrueeritud siseruumid vanas mõisahoones. Praegu on laiendus ümber ehitatud Maaülikooli uueks peahooneks.

Vaata ka

Eesti mõisate loend

Kirjandus

Hagemeister, Heinrich von (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk lk. 18-19. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |year= (juhend)
Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend) lk. 102-104