Arutelu:Suveaeg

Esimest korda praktiseeris suveaega Saksamaa 30. aprillil 1916.

Peaks vist ütlema: "Esimest korda kehtestati suveaeg...". Andres 28. oktoober 2006, kell 19:20 (UTC)

"Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra varasemaks nihutatud kellaaeg."

Kui kellaosuteid edasi keeratakse, kas siis ei ole tegemist "vööndiajast ühe tunni võrra hilisemaks nihutatud kellaajaga"?

Aitäh märkuse eest! Tundub, et sõnastus on nii või teisiti kahemõtteline. Kellaaeg on hilisem selle poolest, et muidu jõuaks ta hiljem kätte, kuid varasem sellepoolest, et ta jõuab varem kätte. Tuleks nuputada mingi ühemõtteline sõnastus. Andres 13. märts 2009, kell 15:11 (UTC)

Kella-aeg seati 15. apr. üks tund hiljemaks, suve-aja järgi. Ristirahva Pühapäeva-leht, 18. aprill 1918, nr. 7, lk. 25. --Improvisaator 29. juuni 2009, kell 08:19 (UTC)

Vist 1940. aastate Saksa okupatsiooni ajal ka, aga mul pole praegu allikaid ligi. --Improvisaator 29. juuni 2009, kell 08:31 (UTC)

Viktor Suvorovil on üks tsitaat suveaja kehtestamise motiivi kohta (harjutada inimesi käsu peale suvalisi asju tegema). Kas selle lisamisel oleks mõtet?

Miks mitte? Andres 29. juuni 2009, kell 09:06 (UTC)

Kas Venemaal kehtestati 1917. aastal suveaeg?

Kui maailmasõja ajal Venemaal 1. juulist 1917 kuni 1. septembrist [!] 1917 seati sisse nn. "suve-aeg", siis lükati ka Eestis kaheks kuuks kellad ühe tunni võrra edasi. J. Wittlich. "Saksa aeg" ei sobi meile. Vaba Maa, 1. november 1917, nr. 251, lk. 7. --Kontra 3. aprill 2010, kell 13:25 (EEST)

Kellad tund aega edasi!

Ajutise valitsuse ettepanekul annab kubermangu-komissar teada, et täna öösel kell 12 kellad üks tund tuleb edasi lükata ja homsest päevast peale kõikides kroonu- ja omavalitsuse-ametikohtades tööga üks tund varem peale hakatakse kui senini.

Päevaleht, 30. juuni [vana kalender!] 1917, nr. 142, lk. 3. --Ido10 2. november 2010, kell 15:19 (EET)

---

Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse kohta, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Suveaeg lõpeb oktoobrikuu viimasel pühapäeval kell 04.00 öösel (01.00 GMT) ning siis tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi. (allikas: www.tarbijakaitse.ee)

Need laused ei sobi siia sellisel kujul. Andres 28. märts 2011, kell 21:30 (EEST)

---

"Suveaja kasutamist põhjendatakse loodusliku valguse ratsionaalsemast kasutamisest saadava elektrienergia kokkuhoiuga."

27.03.2011 teatati Vikerraadio hommikustes uudistes, et Statistikaamet on võrrelnud Eesti elektrikasutust aastail, kui Eestis kasutati "suveaega" (õigem oleks nimetada 'dekreediaega'), ja, kui ei kasutatud. Statistiliselt usaldatavat erinevust ei olnud. 193.40.133.134 29. märts 2011, kell 09:09 (EEST)

Seda ja muid uurimusi võib artiklis kajastada. Fakt on see, et nii seda põhjendatakse või on põhjendatud. Lisaks muidugi vajadus kellaaega ühtlustada. Andres 31. märts 2011, kell 08:53 (EEST)

Kuidas selle Venemaaga siis ikkagi on?

praegu ütleb artikkel:

>> Euroopas ei kasuta suveaega Island, Valgevene ja Venemaa.

ja paar rida hiljem:

>> Venemaal on suveaeg vööndiajast kaks tundi ees.

kas ma saan siit õigesti aru, et Venemaal kasutatakse suveaega selle aasia-osas?

Nüüd peaks korras olema. Andres (arutelu) 26. märts 2016, kell 19:05 (EET)

suveaja idee ajalugu

>> Suveaja idee pakkus välja Benjamin Franklin 1784. Ta soovitas nõnda säästa küünlaid.

Tegelikult Franklin ei rääkinud suveajast midagi, ta ainult pani ette varem tõusma hakata, äratades inimesi päikesetõusul kahuripaukudega ja karistades neid, kel valgel ajal aknad kaetud jms ..

Franklini selleteemaline essee: http://www.webexhibits.org/daylightsaving/franklin3.html

ingliskeelne wikipedia (https://en.wikipedia.org/wiki/Daylight_saving_time) räägib nii:

During his time as an American envoy to France, Benjamin Franklin, publisher of the old English proverb, "Early to bed, and early to rise, makes a man healthy, wealthy and wise",[25][26] anonymously published a letter suggesting that Parisians economize on candles by rising earlier to use morning sunlight.[27] This 1784 satire proposed taxing shutters, rationing candles, and waking the public by ringing church bells and firing cannons at sunrise.[28] Despite common misconception, Franklin did not actually propose DST; 18th-century Europe did not even keep precise schedules. However, this soon changed as rail and communication networks came to require a standardization of time unknown in Franklin's day.[29]

suveaja selle peaaegu tänapäevases mõttes pakkus esimesena välja George Hudson ( https://en.wikipedia.org/wiki/George_Hudson_(entomologist) )

Palun muuda teksti. Andres (arutelu) 27. märts 2016, kell 00:30 (EET)

energiasäästu pole

Vaatasin, et artiklis on karjuv faktiviga, et ekvaatori lähistel suveaega ei kasutata. Kustutasin selle lause. Vaatasin, et see lause on artiklis olnud artili avamisest alates, ehkki kenasti on artiklit täiustatud ka kaartide ja muuga. Lisaks oli lauses "fakt", et suveaeg annab energiasäästu - ma täiendasin seda (teadusele viitava) tekstiga, mille leian olevat väga kasuliku. ja pean ka vabandama, kuna viidete vormistus on halb. Tänapäeval kella keeramine on väga kulukas, kuna rahvusvahelised ettevõtted peavad tegema suuri kulutusi kasvõi IT-inimestele, kes suudaksid tekitada toimivaid tootmise ja suhtlemise süsteeme. Maailm keerab oma kellasid ka eri aegadel ja online-seminare ja kohtumisi korraldada on ääretult keerukas, kuna iga nädal võib osalejate kohalikud kellad olla nihkunud ja sellega seoses ka muud kohustused. Enda kogemusest tean öelda, et näiteks märtsi teise nädala kanti pühapäevased õppesessioonid toimuvad minu jaoks tund aega varem kahel nädalal, ent laupäevased sessioonid kolme nädala jooksul tund varem. (ajad on n-ö paika pandud USA kohaliku aja järgi, eelistades kohalikke). Samas kui õppeasutus kasutab Hiina aega, pean mina sellega kohanema õigel ajal pooleks aastaks, ja USA samuti nende jaoks õigel ajal (mis on erinev Euroopast) pooleks aastaks. Läbirääkimised rahvusvahelisel tasandil, mis aegu rahvusvahelise seltskonnaga kasutada, on ääretult kulukad, ja kalendrirakendused protsessijuhtimiseks on veelgi kallimad teha ja seadistada, et leida sobivat aega ja kõik otsad kokku sobitada. Äris ja ka koolis paraku aga on kohustused peale lepingute sõlmimist ning vastavad vaidlused ja läbirääkimised võtavad suure osa ressurssi ja mõnelt ka võimalusi, mis oleksid jäänud avatuks kellasegaduseta. Ning kõige alus on muidugi inimfaktor, inimesed ei teadvusta ega hooma, mis ajal täpselt äripartneri kohalik aeg muutub, kuna inimesed ise ei teadvusta, millal nende enda aeg muutub. Ja isegi kui nad korduvalt seda partnereile ebakohastel hetkedel meelde tuletavad, on inimestel endal ka meelest läinud, millal nende aeg on muutunud ja mis ajal nad kuhugi online-koosolekutele minema peavad.