Benjamin Franklin

Benjamin Franklin
Sünniaeg	17. jaanuar 1706 Boston
Surmaaeg	17. aprill 1790 (84-aastaselt) Philadelphia
Amet	poliitik, diplomaat, kirjanik
Autasud	Copley medal, St Andrewsi ülikooli audoktor
Autogramm

Benjamin Franklin (17. jaanuar 1706 (6. jaanuar vkj) Boston – 17. aprill 1790 Philadelphia) oli ameerika poliitik, diplomaat, teadlane, leiutaja, ajakirjanik ja polühistor; üks Ameerika iseseisvussõja liidritest.

Ta oli ka üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest.

Franklin asutas palju valitsusväliseid organisatsioone, mille hulka kuulusid Philadelphia esimene raamatukogu Philadelphia Raamatukogukompanii (1731, tegutseb tänapäevani), Pennsylvania ülikooli (1740, tegutseb tänapäevani) ja Philadelphia tuletõrje (1736, tegutses umbes 1820. aastani). Tema eestvedamisel asutati Philadelphias 1743. aastal Filosoofiaühing, mis 1769 reorganiseeriti Ameerika Filosoofiaseltsiks. Temast sai Ameerika Filosoofiaseltsi esimene president.

Pärast 1767. aastat oli ta seotud ajalehega Pennsylvania Chronicle, mis oli tuntud revolutsioonilise meelsuse ning kriitilise suhtumise poolest Suurbritannia parlamenti ja kuningakotta.

Töökohad

1736–1751 oli Franklin Pennsylvania provintsi assamblee 21. peasekretär ja 1751–1764 assamblee liige, esindades Philadelphia maakonda, sellest viimased 5 kuud assamblee eesistuja. Ühtlasi oli ta 1749–1754 Pennsylvania ülikooli esimene president.

1753 sai ta Briti Ameerika esimeseks postiülemaks ja oli sellel kohal 1774. aastani. Samuti oli ta USA esimene postiülem aastatel 1775–1776. Samal aastal oli ta Teise kontinentaalkongressi saadik, esindades Pennsylvaniat.

1779–1785 oli ta esimene USA suursaadik Prantsusmaal ja 1782–1783 ühtlasi esimene USA suursaadik Rootsis (järgmine USA suursaadik Rootsi määrati alles 1814). 1785–1788 oli Franklin Pennsylvania president.

Mälestuse jäädvustamine

Benjamin Franklini trükitud Pennsylvania kolmepennine paberraha (1764)

Benjamin Franklini portree on kujutatud 100-dollarisel pangatähtedel.

Välislingid

• Vapp