Suur-Patarei tänav

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaart

Suur-Patarei tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.[1]

Tänav kulgeb Põhja puiesteelt Vana-Kalamaja tänavani. Tänav piirneb alguses paremalt klindiga, mille all on Kalasadam.

Vasakul küljel tänava alguses on olnud puitmajad, sh nr 3 (lammutatud 1973), kus lapsena elas kirjanik Jaan Kross[2]. Sellele kohale ehitas Pro Kapital sajandivahetusel värviliste kortermajadega nn Ilmarise kvartali.

Õhuvaade Tallinna vanalinna servast ja Suur-Patarei tänava algusest (ülaservas vasakul)

Suur-Patarei 6 maja valmis 2020. aastal.

Suur-Patarei tänav 18 hoone[3] on tunnistatud ehitismälestiseks. Hoone projekti tellis 1881. aastal N. Malahhov. Malahhovid olid tol ajal Tallinnas tuntud töösturid, nende suguvõsale kuulunud kalatööstus on Kalamajas Kalarannas olnud juba alates 1790. aastast.

Vaade Suur-Patarei tänavale Kalasadamast

Kalasadama tänava ja Tööstuse tänava vahele endise raudtee alale rajatud tänava nimeküsimust arutas Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon esmakordselt juba 2008. aastal. Kuna uus tänav paikneb osaliselt endise Kalaranna tänava sängis, toetati 1959. aastast kasutusel oleva Kalaranna tänava nime säilitamist ja seoses sellega Kalaranna tänava leviala muutmist. Kuna Kalaranna tänava pikenduse rajamine raudteetammile tõi kaasa Kalasadama tänavalt algava Suur-Patarei tänava katkemise enne ristumist Kalaranna tänavaga. Kalaranna tänavast põhja poole jäävale osale tekkis uus juurdepääs Kalaranna tänavalt, kuid lõuna poole jääva Suur-Patarei tänavaga Kalaranna tänaval ühendust ei tekkinud. Tallinna linnavalitsus nimekomisjoni hinnangul oli vaja muuta ka Suur-Patarei tänava leviala, mis lõpeb edaspidi Vana-Kalamaja tänaval ja teisele poole Kalaranna tänavat endise Patarei merekindluseni enam ei ulatunud. Suur-Patarei tänava leviala muutmisel adresseeriti ümber neli maaüksust.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suur-Patarei tänava varasemad nimekujud on Battarei (1885) ja Batarei (1908), saksapäraselt Große Batteriestraße (1877–) ja Groß-Batteriestraße (1942).

Next.svg Pikemalt artiklis Mortiiripatarei (Tallinn)

Enne Patarei merekindluse valmimist 1840. aastal kandis tänav Köismäe tee (Reperbahn(straße)) nime.

Vaade Tallinnale ja J. Puhk & Pojad jahuveskile

Suur-Patarei 11/13 asusid Venemaa keisririigi Intendatuuri toidumoona aidad, mida kasutas ka Saksa sõjavägi ja Eesti sõjavägi. Suur-Patarei tänava aidad varustasid toiduainetega kogu kaitseväge ja Vabadussõja ajal.

Tallinna linn ja Suur-Patarei tänav, 1914
Vaade Suur-Patarei 13 Autobaasi peahoonele ja Suur-Patarei tänava klindiastangule Kalasadamast
Suur-Patarei tn 18 (1938)

Suur-Patarei ja Jahu tänava vahelisel alal asus ka aastatel 19241941 J. Puhk & Pojad jahuveski ja laohooned, mis hävitati 1941. aastal Nõukogude vägede evakueerumisel Tallinnast, hoonetekompleksist on säilinud Suur-Patarei 13 territooriumil jahuladu.

Suur-Patarei 12 majas elas 1898. aastal Kalaranda rajatud Leesmanni kalatööstuse omanik Joosep Leesmann[4].

Suur-Patarei 13 asus Eesti NSV ja Eesti Siseministeeriumi Autobaasi peahoone, autoremondi töökoda nr 1, autoremondi töökoda nr 2, autotagavaraosade ja kummide ladu, garaaž, bensiinitankla[5].

Suur-Patarei 16 asus tuntud Tallinna suurkaupmehe Vassili Demini (Василий Дёмин) (1835–1909 [6]) ja Konstantin Demini[7] (1884–1936) kilu[8]konservitööstus[9] ja Eesti NSV ajal Tallinna Kalakombinaadi konservitsehh nr 3.

Majas nr 18a on elanud luuletaja Debora Vaarandi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm
  2. Jaan Kross. Kallid kaasteelised. Tallinn, 2003. ISBN 9985790464
  3. Elamu-ladu Suur-Patarei t. 18, 1881. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.09.2020)
  4. Natside ühe olulisima ideoloogi Alfred Rosenbergi esimene naine, tallinlanna Hilda, jättis mehe Hitleri-vaimustuse tõttu maha, 17. juuli 2018
  5. Vabariigi Valitsus korraldus, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine, RTL 2001, 139, 2072
  6. Vassili Demin. Kultuurilooline haud (Ettevõtja) Tallinna Siselinna kalmistu, www.kalmistud.ee
  7. Kaupmees Konstantin Demin 50. aastane., Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated, nr. 11, 6 juuni 1934
  8. Йосеф Кац, ВКУС РЕВЕЛЬСКОЙ КИЛЬКИ, Таллин: Переулки Городских Легенд../«Молодёжь Эстонии» (vaadatud 21.12.2020)
  9. Konservitööstus V. Demin S.-Patarei 16 tel. 465-04, Uus Eesti, nr. 52, 23 veebruar 1940