Jahu tänav

‹ Kaart ajutiselt peidetud (?) ›

Jahu tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.^[1]

Tänav algab Suur-Patarei tänavalt ja lõpeb Vana-Kalamaja tänaval. Jahu tänav on ligikaudu 390 meetri pikkune.

Jahu tänavale on rajatud viimaste aastakümnete jooksul rajatud uusehitisi sh. Mündriku Residents (Jahu tn 6/1, 6/2 ja 6/3).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jahu tänav (Mehlstrasse) sai nime 1881. aastal tänava ääres paiknenud sõjaväe jahulao järgi.^[2]

Jahu tänav 5 tegutses^[3] 1928. aastast Rudolf Klaussoni Kompvekitööstus R. Klausson, kompvekitöökoda tegutses enne seda ka Väike-Pärnu maantee 57, Ahju tänav 2 ja Toom-Vaestekooli tänaval^[4].

Aastatel 1924–1941 asus Jahu tänavas ettevõttele J. Puhk & Pojad kuulunud 1924. aastal valminud Puhkide jahuveski^[5]. 1924 suvel omandas Ilmarine AS-is enamusaktsiad perefirma "J. Puhk ja Pojad" ning "Ilmarise osaliselt tühjaks jäänud hoonetesse rajati makaronitehas, vabale territooriumile kerkisid Eesti suurim jahuveski, viljaelevaator ja leivatehas. Teraviljast imporditi nisu peamiselt Ameerikast, rukist Saksast ja Poolast. 1927. aastal ehitati veski juurde uus siloait, mis mahutas üle poole miljoni puuda vilja ja 1927 aastal täienes veski 45 m viljaelevaatoriga, mis oli silmapaistev Tallinna uhkes siluetis. Tallinna suurveski kõrval tegutsesid firma jahuveskid Tartus, Narvas ja Pärnus ning Soomes, kaupluste ja ladude võrk aga hõlmas kogu Eestit. 1934. aastal suundus Eduard Puhk Soome, kus ta tegi Helsingisse veski, mille nimetas Helsingin Mylly. Jahuveski ja viljaelevaator hävitati 27. augustil^[6] 1941. aastal Nõukogude vägede evakueerumisel Tallinnast. 1993 aastal, pärast Eesti taasiseseisvumist, asutati Jüri Puhki poolt Eestisse Balti Veski AS ja Eestis tegutseb ettevõte Veski Mati kaubamärgi all.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm
↑ Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 41
↑ Tallinna tööstuste edenemisest, Postimees (1886-1944), nr. 309, 13 november 1926
↑ 175 aastat eesti maiustustetööstust, Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 11 august 1982
↑ Ringkäigul kodumaa tööstustes. J. Puhk ja Poegade suurveskis, Nool (Tartu), nr. 19, 5 aprill 1930
↑ Sõjaajal oli Tallinnas 159 tulikahju, Eesti Sõna, nr. 197, 27 august 1942

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Ivo Karlep, Jahu tänava leiud on nagu 500 aastat maa sees laagerdanud konserv, www.pealinn.ee, 14. jaanuar 2019

[1] ttp://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm

[2] Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 41

[3] Tallinna tööstuste edenemisest, Postimees (1886-1944), nr. 309, 13 november 1926

[4] 175 aastat eesti maiustustetööstust, Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 11 august 1982

[5] Ringkäigul kodumaa tööstustes. J. Puhk ja Poegade suurveskis, Nool (Tartu), nr. 19, 5 aprill 1930

[6] Sõjaajal oli Tallinnas 159 tulikahju, Eesti Sõna, nr. 197, 27 august 1942

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]