Rahvasport
Rahvasport on sport, mille keskseks motiiviks on kehaline aktiivsus tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks ning kehaliste võimete arendamiseks.
Rahvasporti eristatakse sageli saavutusspordist.[1] Samas ei tähenda rahvasport tingimata võistlusmomendi puudumist. Ka rahvaspordivõistlustel võisteldakse sageli auhindadele, konkurents võib olla tugev ja auhinnad arvestatava väärtusega. Teiselt poolt ei ole piirid rahvaspordi, tervisespordi, liikumisharrastuse ja harrastusspordi mõistete vahel selged, mõnikord kasutatakse neid sünonüümidena[2], kuid sageli ka eristatakse nende mõistete mahte. Eesti Olümpiakomitee endine president Mart Siimann on väitnud: "Ei ole üheselt mõistetavat selgust mõistetes – rahvasport, tervisesport, liikumisharrastus."[3]
Rahvaspordina harrastatakse väga erinevaid spordialasid, sealhulgas jooksmist, suusatamist, ujumist, autosporti, matkasporti, tennist, lauatennist, malet ja kabet. Eesti tuntumad ja osavõturohkemad rahvaspordiüritused on Tartu Maraton, SEB Tallinna Maraton, Suurjooks ümber Viljandi järve, Paide-Türi Rahvajooks, Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks, Eesti Ööjooks, Tartu Rattamaraton, Roheliste Rattaretk, Tallinna orienteerumisneljapäevakud. Nõukogude perioodil korraldati Eesti erinevais paigus osavõturohkeid rahvamatku.
2014. aasta oli Eestis kuulutatud liikumisaastaks.[4] Liikumisaasta 2014 raames korraldati üle Eesti kokku umbes 1700 rahvaspordiüritust.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tõnu Pääsuke: saavutussport on veduriks rahvaspordile. Hiiu Leht, 13. juuni 2014[alaline kõdulink]
- ↑ Kuusalu valla spordi arengukava 2014–2020
- ↑ Mart Siimann. Sport ja Eesti Olümpiakomitee[alaline kõdulink]
- ↑ "Liikumisaasta 2014". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2016. Vaadatud 6. jaanuaril 2016.
- ↑ Kenny Kivikas. Rahvaspordiürituste atraktiivsust kujundavad tegurid Eestis. Magistritöö. Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. Pärnu 2015