Soome Suursaatkond Tallinnas

Allikas: Vikipeedia
Soome suursaatkonna hoone Tallinnas (2010)

Soome suursaatkond Tallinnas on Soome diplomaatiline esindus Eestis. Suursaatkond asub Toompeal aadressil Kohtu tänav 4. Suursaatkond koosneb viiest hoonest.

Soome välisminister Rudolf Holsti teatas 8. juunil 1920 Eesti tunnustamisest de jure. Soome oli esimene riik, kes tunnustas Eesti Vabariiki pärast seda, kui Eesti oli sõlminud Nõukogude Venemaaga Tartu rahulepingu.

Soome saadikuid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2022. aasta septembrist on Soome suursaadik Eestis Vesa Vasara.

 Pikemalt artiklis Soome suursaadik Eestis

Alates 1. juulist 1918, Saksa okupatsiooni ajal, oli Soome konsul Tallinnas Toivo Torsten Kaila ja 17. detsembrist 1918 Yrjö Putkinen. 8. märtsil 1919 nimetas Soome riigihoidja Carl Gustaf Emil Mannerheim Alfred Oswald Kairamo Soome esimeseks diplomaatiliseks esindajaks Eestis. 19. septembril 1919 nimetati Soome esimene saadik Erkki Reijonen Tallinna Soome ajutiseks esindajaks, seejärel 1921. aastast Soome esimeseks erakorraliseks saadikuks ja täievoliliseks ministriks Tallinnas.

Soome Vabariigi konsulaat asus 1919. aasta jaanuarini Tallinnas Vana-Posti tänaval, siis kolis majja Nunne tänav 18. Saatkond ja konsulaat ühendati 1921. aasta aprillis, Soome saatkonna kantselei asus kuni 1923. aastani Nunne tänav 18.

Saatkonnahoone[muuda | muuda lähteteksti]

1993. aastal toimunud muinsuskaitseameti arheoloogiliste uuringute tulemusel selgus, et saatkonna hoonete alal on olnud inimasustus alates 7. sajandist ning 13. sajandil asus seal taanlaste ehitatud kaitsetorn.

Vanimad tänapäeval kasutusel olevad hooned pärinevad 1770. aastatest. Kõik ehitised saadi valmis 1850. aastatel. Need tellis endale talveresidentsiks Keblaste, Veltsa, Karinõmme ja Aru mõisnik Bernhard Otto Jakob von Uexküll. Ehituste kombinatsiooni kujundas arhitekt Georg Winterhalter.

Vaade hoonele Pika jala poolt

1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid talle kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta oli aasta varem ostnud Uexküllidelt.[1] Hiljem kolis samasse majja ka Ungari saatkond.[2]

1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta: tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud Harju Pangale.[2] Atašee Ville Niskase sõnul: "Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile."[3] Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama.[4] 1938. aastal kolis ta elama Kadrioru lossi, Viktor Pätsi perekond elas Kohtu tänaval 1940. aasta mai lõpuni.[5] Olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, oli maailma ajaloos ainulaadne.[5]

Nõukogude okupatsiooni ajal lahkus Soome saatkond (ametliku aadressiga Pikk jalg 14) NSV Liidu nõudmisel Tallinnast 1940. aasta augustis. Aastatel 1941–1944, Saksa okupatsiooni ajal, oli kinnisvara sakslaste kasutuses. Pärast Pariisi rahukonverentsi 1947. aastal arvati kinnisvara ametlikult Nõukogude Liidu omandusse. Hooneid kasutati Nõukogude ajal Tallinna polütehnilise instituudi ühiselamu ja Eesti rahvusraamatukogu ruumidena.

1989. aastal alustas Leningradi peakonsulaadi haruna tööd Soome konsulipunkt Tallinnas aadressil Sütiste tee 12.

Soome ja Eesti avasid uuesti diplomaatilised suhted 24. augustil 1991. Soome suursaatkonna vanad majad olid siis kehvas seisukorras. Pärast Eesti taasiseseisvumist avanes Soomel võimalus Kohtu 4 kinnisvara tagasi saada.

Aastatel 1993–1996 renoveeriti hooned põhjalikult. Arhitektid Käpy ja Simo Parvilainen juhtisid ehitusprotsessi. Suursaatkonna hooned võeti uuesti kasutusele 12. novembril 1996.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

[1] [2] [3] [4] [5]

  1. 1,0 1,1 Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 88.
  2. 2,0 2,1 2,2 Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 90.
  3. 3,0 3,1 Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 90–91.
  4. 4,0 4,1 Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 96.
  5. 5,0 5,1 5,2 Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 176.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]