Soome Suursaatkond Tallinnas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Soome Suursaatkonna hoone Tallinnas (2010)

Soome Suursaatkond Tallinnas on Soome diplomaatiline esindus Eestis. Suursaatkond asub Toompea mäel aadressil Kohtu 4. Suursaatkond koosneb viiest erinevast hoonest.

Saatkonnahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Saatkonna kinnisvara alal on olnud inimasutust alates 7. sajandist. 13. sajandil seal asus taanlaste ehitatud kaitsetorn. 1993. aastal toimunud muinsuskaitseameti arheoloogilised uuringud näitasid need andmed.

Vanimad täna päeval kasutusel olevad hooned on 1770. aastatest. Kõik ehitised saadi valmis 1850. aastatel. Selle tellis endale talveresidentsiks aadlik Bernhard Otto Jakob von Uexküll. Ehituste kombinatsiooni kujundas arhitekt Georg Winterhalter.

1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid temale kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta eelmisel aastal oli ostnud Uexküllidelt.[1] Hiljem sai samal aadressil oma ruumid ka Ungari saatkond.[2]

1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta; tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud Harju Pangale.[2] Atašee Ville Niskase sõnul "Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile."[3] Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama.[4] 1938. aastal kolis ta elama Kadrioru lossi, Viktor Pätsi perekond elas Kohtu tänaval mai lõpuni 1940[5].

Maailma ajaloos oli olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, ainulaadne.[5]

Soome saatkond lahkus Tallinnast 1940 aasta augustis Moskva nõude järgi peale Nõukogude okupatsiooni. Aastatel 1941-1944 Saksa okupatsiooni ajal oli kinnisvara sakslaste kasutuses. Peale Pariisi rahukonverentsi 1947 aastal kinnisvara nimetati ametlikult Nõukogude Liidu alla. Hooneid kasutati Nõukogude okupatsiooni ajal Tallinna Tehnikaülikooli ühiselamu ja Eesti Rahvusraamatukogu ruumidena.

Soome ja Eesti avasid uuesti diplomaatlikud sidemed 24.8.1991. Soome suursaadkonna vanad majad olid siis kehvas seisukorras. Peale Eesti taasiseseisvumist tuli Soomel võimalus Kohtu 4 kinnisvara tagasi saada.

Aastatel 1993-1996 hooned renoveeriti põhjalikult. Arhitektid Käpy ja Simo Parvilainen juhtisid ehitusprotsessi. Suursaatkonna hooned võeti uuesti kasutusele 12.11.1996.

Täna on Soome suursaadik Eestis Timo Kantola, kes alustas Tallinnas septembris 2018.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

[1] [2] [3] [4] [5]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 88
  2. 2,0 2,1 2,2 Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90
  3. 3,0 3,1 Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90–91
  4. 4,0 4,1 Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 96
  5. 5,0 5,1 5,2 Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 176