Harju Pank
| Harju Pank | |
|---|---|
| Asutatud | 1919 |
| Asutajad | Konstantin Päts, August Peet, Madis Jaakson, Konstantin Konik, Georg Westel |
| Tegevus lõpetatud | 1925 |
| Peakorter | Harju tänav 9[1][2], Tallinn |
| Valdkonnad | pangandus |
| Teenused | pangandus |
| Töötajaid | Panga president: Madis Jaakson |
Harju Pank oli aastatel 1919–1925[3] Eestis tegutsenud pank[4].
Pangal oli üle Eesti mitmeid osakondi, näiteks Narvas (aastast 1920), Tartus (aastast 1921)[4].
Harju Pank asutati 1919. aasta augustis Konstantin Pätsi, Georg Vesteli, Madis Jaaksoni, Konstantin Koniku ja endise siseministri August Peedi poolt. Harju Panga omanike hulgas oli ka Johan Laidoner. Harju Panga esimese juhatuse liikmeteks olid August Peet ja Eesti Vabrikantide Ühisuse üks organiseerijaid ning sekretär Konrad Mauritz[5]
1919–1921. aasta sügiseni oli nõukogu esimeheks K. Päts, seejärel Johan Laidoner ning Madis Jaakson.
28. aprillil 1925 teatas panga juhatus kriminaalpolitseile, et lihunike ühisuse esimees Heinrich Habicht on kolme katteta tšekiga pangast välja võtnud 2 280 000 Eesti marka[6].
Aastal 1925 tunnistas Tallinna-Haapsalu rahukogu panga maksujõuetuks[4].
Kohtuprotsess[muuda | muuda lähteteksti]
«... 1929. a. mõistis Tallinna-Haapsalu rahukogu Harju Panga tegevjuhid süüdi Nuhtlusseaduse § 362 ja 1154 (süüdistus võltsimises) alusel: Madis Jaaksoni, Gustav Linkvisti ja Alfred Gnadebergi ja mõisteti mitmeks aastaks vangiroodu[7]. Tallinna-Haapsalu rahukogus oli kohtu all olid kuus kaebealust, endised Harju panga juhatuse liikmed: Madis Jaakson, Alfred Gnadeberg, Gustav Linquist, Harald Normak, Konrad Mauritz ja Aleksander Gomberg[8]. 1930. aasta 22. detsembril Riigikohus tühistas süüdi mõistmise § 362 ja 1154 alusel ja süüdistus selles asjas lõpetati. Kehtima jäi süüdistus panga summade omandamises. Rahukogu mõistis süüalused §§ 362 1154 järele õigeks ja §-354 järele määras 2 ½ aastaks vangiroodu[9]. Pangaraamatute võltsimine ei leidnud tõestamist.
7. augustil 1934 otsustas majandusminister lõpetada panga likvideerimiskomisjoni tegevuse ja pani likvideerimistoimingute lõpetamise Pikalaenu Panga peale, seni oli likvideerimiskomisjon välja maksnud 63% nõudmistest[10].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pikalaenu Pank Tln1936k_EE Harju 9 maja, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut
- ↑ „Dansket“ tegi Eesti riigi tippjuhtkond, Pekka Erelt, 17.10.2018
- ↑ Teadaanne maksujõuetuks tunnistatud „Harju Panga" likwideerimise asjus., Riigi Teataja, nr. 122-123, 21 juuli 1925
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Eesti Entsüklopeedia. 3. köide: Ferda–Jaanus. Tartu: Loodus, 1934, lk 720.
- ↑ Jaak Valge, Eesti Panga rahakraanide kallal, Tuna, 2002 nr 3, lk 6
- ↑ See, kes Harju pangale viimase hoobi andis. Rahvaleht, 31. mai 1927, nr. 63, lk. 3.
- ↑ Andres Adamson, Andres Adamson: mis juhtus tegelikult Harju Pangaga?, postimees.ee, 22. september 2017
- ↑ Harju panga protsess., Päewaleht, nr. 306, 9 november 1928
- ↑ Harju Panga tegelaste karistust kerqendati. Süüdistus raamatute võltsimises langes ara., Järva Teataja (1926-1944), nr. 150, 24 detsember 1930
- ↑ Harju Panga likvideerimine lõpul. Vaba Maa, 7. august 1934, nr. 183, lk. 3.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Andres Adamson, Andres Adamson: mis juhtus tegelikult Harju Pangaga?, postimees.ee, 22. september 2017
- Harju Panga telgitagused, Waba Maa, 9 november 1928, lk. 8-9
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- „Harju Panga" Põhikiri, Riigi Teataja, nr. 57, 23 august 1919