Harju Pank
| Harju Pank | |
|---|---|
| Asutatud | 1919 |
| Asutajad | Konstantin Päts, August Peet, Madis Jaakson, Konstantin Konik, Georg Westel |
| Tegevus lõpetatud | 1925 |
| Peakorter | Harju tänav 9[1][2], Tallinn |
| Valdkonnad | pangandus |
| Teenused | pangandus |
| Töötajaid | panga president Madis Jaakson |
Harju Pank oli aastatel 1919–1925[3] Eestis tegutsenud pank[4].
Pangal oli üle Eesti mitu osakonda, näiteks Narvas (aastast 1920) ja Tartus (aastast 1921)[4].
Harju Pank asutati 1919. aasta augustis Konstantin Pätsi, Georg Vesteli, Madis Jaaksoni, Konstantin Koniku ja endise siseministri August Peedi poolt. Harju Panga omanike hulgas oli ka Johan Laidoner. Harju Panga esimese juhatuse liikmed olid August Peet ning Eesti Vabrikantide Ühisuse üks organiseerijaid ja sekretär Konrad Mauritz[5]
1919. aastast 1921. aasta sügiseni oli nõukogu esimees K. Päts, pärast teda Johan Laidoner ja Madis Jaakson.
28. aprillil 1925 teatas panga juhatus kriminaalpolitseile, et lihunike ühisuse esimees Heinrich Habicht on kolme katteta tšekiga pangast välja võtnud 2 280 000 Eesti marka[6].
1925. aastal tunnistas Tallinna-Haapsalu rahukogu panga maksujõuetuks[4].
Kohtuprotsess[muuda | muuda lähteteksti]
«... 1929. a. mõistis Tallinna-Haapsalu rahukogu Harju Panga tegevjuhid süüdi Nuhtlusseaduse § 362 ja 1154 (süüdistus võltsimises) alusel: Madis Jaaksoni, Gustav Linkvisti ja Alfred Gnadebergi ja mõisteti mitmeks aastaks vangiroodu[7]. Tallinna-Haapsalu rahukogus oli kohtu all olid kuus kaebealust, endised Harju panga juhatuse liikmed: Madis Jaakson, Alfred Gnadeberg, Gustav Linquist, Harald Normak, Konrad Mauritz ja Aleksander Gomberg."[8]
1930. aasta 22. detsembril Riigikohus tühistas süüdimõistmise § 362 ja 1154 järgi ning süüdistus selles asjas lõpetati. Kehtima jäi süüdistus panga raha omastamises. Rahukogu mõistis süüalused §§ 362 1154 järgi õigeks ja § 354 järgi määras 2 ½ aastaks vangiroodu[9]. Pangaraamatute võltsimine ei leidnud tõestamist.
7. augustil 1934 otsustas majandusminister lõpetada panga likvideerimiskomisjoni tegevuse ja pani likvideerimistoimingute lõpetamise Pikalaenu Panga peale, seni oli likvideerimiskomisjon välja maksnud 63% nõudmistest[10].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pikalaenu Pank Tln1936k_EE Harju 9 maja, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut
- ↑ „Dansket“ tegi Eesti riigi tippjuhtkond, Pekka Erelt, 17.10.2018
- ↑ Teadaanne maksujõuetuks tunnistatud „Harju Panga" likwideerimise asjus., Riigi Teataja, nr. 122-123, 21 juuli 1925
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Eesti Entsüklopeedia. 3. köide: Ferda–Jaanus. Tartu: Loodus, 1934, lk 720.
- ↑ Jaak Valge, Eesti Panga rahakraanide kallal, Tuna, 2002 nr 3, lk 6
- ↑ See, kes Harju pangale viimase hoobi andis. Rahvaleht, 31. mai 1927, nr. 63, lk. 3.
- ↑ Andres Adamson, Andres Adamson: mis juhtus tegelikult Harju Pangaga?, postimees.ee, 22. september 2017
- ↑ Harju panga protsess., Päewaleht, nr. 306, 9 november 1928
- ↑ Harju Panga tegelaste karistust kerqendati. Süüdistus raamatute võltsimises langes ara., Järva Teataja (1926-1944), nr. 150, 24 detsember 1930
- ↑ Harju Panga likvideerimine lõpul. Vaba Maa, 7. august 1934, nr. 183, lk. 3.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Andres Adamson, Andres Adamson: mis juhtus tegelikult Harju Pangaga?, postimees.ee, 22. september 2017
- Harju Panga telgitagused, Waba Maa, 9 november 1928, lk. 8-9
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- „Harju Panga" Põhikiri, Riigi Teataja, nr. 57, 23 august 1919