Simuna kihelkond

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Simuna kirikukihelkond)
Simuna kihelkond

saksa keeles Kirchspiel St. Simonis

kihelkonnakirik: Simuna

Simuna kihelkond oli ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangus, Rakvere ja Viru kreisis, Virumaal,

Kihelkonda ümbritsesid põhjas Viru-Jaagupi ja Väike-Maarja kihelkond, idas Iisaku, lõunas Torma ja Laiuse kihelkond, läänes Koeru kihelkond. KIhelkonnas asus Pandivere kõrgustik, Kellavere mägi ja Emumägi.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Simuna kihelkond asutati 1220. aastatel Lemmu muinaskihelkonna lõunapoolsete maade põhjal.

Asulad muinasajal[muuda | muuda lähteteksti]

13. sajandil koostatud Taani hindamisraamatus olid nimetatud hilisema Katkuküla (algne nimekuju Katko) kihelkonna ehk Simuna kihelkonna külad. Nimi Katko tähistab "katkist" allikaterohket maad (vt Katkuallikas). Pudiviru 14 küla olid järgmised:

Asulad 18. sajandil[muuda | muuda lähteteksti]

Loetletud muinasaegsetest küladest Villakvere koos selle põhjaosas olnud väikese Kemba asulaga (mitte segi ajada endise Kemba külaga Kärde lähedal) kuulus juba 18. sajandil Tartumaa Laiuse kihelkonna koosseisu (vt Vaimastvere vald).

Peale loetletud asulate kuulusid Simuna kihelkonda veel Simuna, Härma (tänapäeval Käru), Käru (Käru mõisale kuulus hiljem ka Tuulivere), Laekvere, Liinemõisa (tänapäeval Pudivere), Moora, Muuga, Määri, Mõisamaa (sh endised Mandavere, Järvemäe, Haukamäe ja Vända asulad), Paasvere, Pudivere, Rahkla, Rohu, Venevere, Vägeva ja Võivere mõisate asulad.

Täpsema ülevaate Simuna kihelkonna küladest annab 18. sajandil Ludwig August Mellini koostatud kaart. Kaardil on lisaks loetletutele märgitud järgmised külad:

Simuna kihelkonda kuulusid ka Suure-Rakke, Väike-Rakke, Edru ja Koluvere külad, kuid 20. sajandi alguses tekkinud Rakke aleviku territoorium oli osa Järvamaa Koeru kihelkonnast.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Simuna kihelkonnakool (tol ajal Katkuküla kool) loodi juba Rootsi ajal 1690. aastal[1].

Esimese külakoolina asutati 1756. aastal Lasinurme, siis 1786. aastal Padu, Salutaguse, Muuga, Paasvere, Salla, Selli, Tammiku, Käru, Kissa, Rahkla, Rakke, 1787. aastal Koila, Sootiigi, Hirla, Kurtna koolid.

19. sajandil rajati kihelkonnas ka rahvakoolid: Lõusa (1822), Rahkla (1830), Muuga (1832), Paasvere (1836), Määri (1838), Avanduse (1838), Salla (1839), Venevere (1840), Rohu (1840), Tammiku (1840), Käru (1842), Koila (1842), Piibe (1845), Lasinurme (1849), Selli (1850), Mõisamaa (1852), Rakke (1855), Võivere (1855), Kurtna (1864), Sootiigi (1871), Moora (1874), Nadalamaa (1884), 1863. aastal oli kihelkonnas 18 rahvakooli.

1832. aastal tuli Simunasse köstriks Wilhelm Normann (1812–1906), kes asutas oma majas väikese kooli, mille 1835. aastal muutis kihelkonnakooliks, mis töötas pidevalt 52 aastat.

1866. aasta jaanipäeval organiseeris V. Normann Simuna laulupüha, mis oli järgnevate suurte laulupäevade üks varasemaid eelkäijaid. Enne olid laulupühad toimuud ainult Saaremaal Ansekülas ja Virumaal Jõhvis.

Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu Viru kreis

Simuna kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks nendele on 18. sajandil L.A. Mellini kaardi järgi olnud veel mitmeid abimõisaid:

Simuna kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Avanduse vald (1867–1917)
  • Emumäe vald (1868–1893)
  • Kohila vald (1868–1893)
  • Käru vald (1868–1893)
  • Laekvere vald (1869–1892)
  • Lasinurme vald (1868–1893)
  • Lõusa vald (1869–1893)
  • Moora vald (1868–1869)
  • Moora vald (1869–1892)
  • Muuga vald (1868–1892)
  • Mõisamaa vald (1871–1893)
  • Mõisamaa-Tammiku vald (1868–1871)
  • Määri vald (1868–1893)
  • Paasvere vald (1868–1917)
  • Pudivere vald (1868–1893)
  • Rahkla vald (1868–1892)
  • Rohu vald (1868–1893)
  • Salla vald (1867–1868)
  • Salla vald (1868–1917)
  • Selli vald (1866–1893)
  • Tammiku vald (1871–1893)
  • Venevere vald (1866–1892)
  • Võivere vald (1868–1893)[12]

Kirikukihelkond 20. sajandil[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1918–1940 kuulusid Simuna kirikukihelkonda:

Simuna kihelkonna maad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Endise Simuna kihelkonna maad jäävad enamjaolt tänapäeva Lääne-Virumaa aladele, vaid ta väike lõunapoolseim ots Selli mõisa ümbruses kuulub Jõgeva valda tänapäeva Jõgevamaal. 18. sajandi kaardi järgi jooksis kihelkonna lõunapiir Praeguse Endla looduskaitseala Männikjärve rabas läbi Männikjärve.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Heino Ross, "Simuna kihelkonna mõisad I" (Avanduse, Emumäe, Lammasküla, Lasinurme, Koila, Kärsa, Käru), Tallinn 2001, ISBN 9789949215058
  • Heino Ross, "Simuna kihelkonna Mõisad II" (Laekvere, Lõusa, Moora, Mõisamaa, Määri, Rahkla), 248 lk, 2011, ISBN 9789949218752
  • Heino Ross, "Simuna kihelkonna mõisad III" (Rakke, Rohu, Selli, Tammiku, Võivere), 318 lk, 2011, ISBN 9789949301331
  • Heino Ross, "Simuna kihelkonna mõisad IV" (Paasvere), 272 lk, 2012, ISBN 9789949304196
  • Heino Ross, "Simuna kihelkonna mõisad V" (Muuga), 200 lk, 2012, ISBN 9789949305834
  • Heino Ross, "Simuna kihelkonna mõisad VI", (Salla), 200 lk, 2012, ISBN 9789949307555
  • Heino Ross, "Simuna kihelkonna mõisad. VII", Täiendused, Väike-Viru, 2013, 239 lk, ISBN 9789949309108
  • Koostanud Heino Ross, "Simuna. Kihelkonna keskus", Väike-Viru 2009, ISBN 9789949183111
  • Heino Ross, "Simuna kihelkonnas lauldi ja mängiti", 2001
  • Heino Ross, "Avanduse mõis" (1999)
  • Heino Ross, "Simuna koolid" (2008)
  • Heino Ross, "Simuna kihelkonnas lauldi ja mängiti" (2001)
  • Heino Ross, "Simuna Laenu-Hoiu Ühisus 100" (2005), ISBN: 9949106001
  • Heino Ross, "Simuna Post 90" (2005)
  • Heino Ross, "Pudivere mõis Virumaal", 216 lk, Väike-Viru 2010, ISBN 9789949211319
  • Heino Ross, "Salla/Külmojad" (2006)
  • Heino Ross, "Venevere" /Lääne-Virumaal, 136 lk, Väike-Viru 2004, ISBN 994910579X

Viited[muuda | muuda lähteteksti]