Määri mõis
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Määri mõis (saksa keeles Meyris) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas[1] Virumaal[2], tänapäeva Määri küla lähedal[3] Väike-Maarja vallas Lääne-Viru maakonnas.
Mõisa omanikud olid teiste seas Tollid ja Zoege von Manteuffelid.
Viimased Määri mõisnikud olid Zöge von Manteuffelid. Alates 1901. aastast kuulus mõis Günther Zoege von Manteuffelile, kellelt see võõrandati 1919. aasta maaseadusega.[4] Väidetavasti omandas mõisa Felicia Zoege von Manteuffelilt Adam Tepp, kes omakorda kinkis mõisasüdame oma tütardele Hilda Riisperele ja Anita Kuntorile. Viimased mõisaomanikud olevat isegi kui 1945. aastani olnud Anita ja Eduard Kuntor, kellelt okupatsioonivõimud omandi alles siis lõplikult ära võtnud.
Määrist on pärit ka jalaväekindral krahv Carl Gustaf Dücker (1671–1732), kellele Rootsi ajal kuulusid peale Määri ka Põltsamaa, Adavere, Varangu, Hellenurme ja Eistvere mõis Eestis ning hulk maavaldusi Rootsis.
Määris sündis Karl von Below (1794–1867), kes oli aastail 1841–1852 Eestimaa asekuberner.
Endisele mõisa kaasomanikule, mõisas sündinud kirurgile Werner Zoege von Manteuffelile (1857–1926), kes oli Eesti Vabadussõjas vabatahtlik sõjaväearst, Eesti sanitaarkindralmajor ja Vabadusristi kavaler (VR I/2), on Määri mõisa parki püstitatud mälestuskivi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Määri mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016)
- ↑ Määri ms, www.eki.ee
- ↑ Määri mõis (Simuna khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Määri mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Määri mõis (Simuna khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- Määri mõis Väike-Maarja valla kodulehel