Saaremaa (maakond)

Allikas: Vikipeedia

Saaremaa (Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.

Maakond sisaldas Saaremaa, Muhu ja väiksemaid saari. Looduslike piiride tõttu on see ainus Eesti ajalooline maakond, mille piirid langevad kokku praeguse maakonnaga.

Maakond on tekkinud Saaremaa piiskopkonna mandriosa (Haapsalu stifti) eraldumise järel (1576) ja olnud kuni 1645. aastani Taani, siis Rootsi, 1721–1918 Vene valitsuse all. Oktoobrist 1917 kuni novembrini 1918 oli Saaremaa okupeeritud Saksa vägede poolt, mis toimis ka Eesti Vabariigi väljakuulutamise ajal 24. veebruaril 1918. Varem Kuramaa piiskopkonnale ja Kuramaa hertsogiriigile kuulunud Ruhnu saar liideti 1624. aastal.

Saarelise asendi tõttu oli Saaremaal ajuti ja osaliselt tavalisest maakonnast kõrgem (provintsi) staatus, seal oli oma rüütelkond ja kuni 1890. aastani ka luteriusu konsistoriaalringkond, kuigi maakond allus siis Liivimaa kubermangule. 1917. aastal ühendati Saaremaa Eesti rahvuskubermanguga.

Ainus linn oli maakonnalinn Kuressaare.

Kihelkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa kihelkonnad olid 20. sajandi algul:

Vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallad 1866–1939
Vald Kihelkond Moodustamine Lõpetamine Kuhu liidetud?
Abruka Anseküla 1866 1939 (1936 ümbernimetatud Salme vallaks)
Hellamaa Muhu 1866 1939
Kaarma-Suuremõisa Kaarma 1866
Kihelkonna kirikuvald, hiljem Kihelkonna Kihelkonna 1866
Kogula Valjala 1866
Kärla Kärla 1866
Laimjala Pöide 1866
Leisi Karja 1866
Loona Kaarma 1866
Lümanda Kihelkonna 1866
Maasi Pöide 1866
Muhu-Suuremõisa Muhu 1866
Mustjala Mustjala 1866
Pihtla Püha 1866
Pärsama Karja 1866
Ruhnu Ruhnu 1866
Torgu Jämaja 1866
Uuemõisa Pöide 1866
Pöide kirikuvald Pöide 1866 1874 Uuemõisa
Anseküla kirikuvald Anseküla 1866 1891 Abruka
Arju(Tagavere)-Kareda Jaani 1866 1891 Maasi
Audla Pöide 1866 1891 Laimjala
Eikla Kaarma 1866 1891 Loona
Elme Kaarma 1866 1891 Loona
Haeska Valjala 1866 1891 Kogula
Ilpla Püha 1866 1891 Pihtla
Jaani kirikuvald Jaani 1866 1891 Maasi
Jämaja kirikuvald Jämaja 1866 1891 Torgu
Jööri Valjala 1866 1891 Kogula
Kaali Püha 1866 1891 Pihtla
Kaarma(Vana-Kaarma) Kaarma 1866 1891 Loona
Kaarma kirikuvald Kaarma 1866 1891 Loona
Kahtla Pöide 1866 1891 Laimjala
Kangruselja Püha 1866 1891 Pihtla
Kargi Jämaja 1866 1891 Torgu
Kaunispe Jämaja 1866 1891 Torgu
Kellamäe Kaarma 1866 1891 Kaarma-Suuremõisa
Keskvere Pöide 1866 1891 Uuemõisa
Kingli Pöide 1866 1891 Laimjala
Koguva Muhu 1866 1891 Muhu-Suuremõisa
Kõiguste Pöide 1866 1891 Laimjala
Kõinastu Jaani 1866 1891 Maasi
Kõljala Püha 1866 1891 Pihtla
Käesla Kärla 1866 1891 Abruka
Laadjala Kaarma 1866 1891 Pihtla
Lõmala Anseküla 1866 1891 Abruka
Lõo Anseküla 1866 1891 Abruka
Lööne Valjala 1866 1891 Kogula
Meedla Kaarma 1866 1891 Loona
Muratsi Kaarma 1866 1891 Kaarma-Suuremõisa
Mõntu-Koltse Jämaja 1866 1891 Torgu
Nurme Muhu 1866 1891 Muhu-Suuremõisa
Oti(Pöide) Pöide 1866 1891 Uuemõisa
Piila Kaarma 1866 1891 Loona
Praakli Kaarma 1866 1891 Kaarma-Suuremõisa
Pähkla Kaarma 1866 1891 Kaarma-Suuremõisa
Randvere Kaarma 1866 1891 Kaarma-Suuremõisa
Rannaküla Jaani 1866 1891 Maasi
Reina(Salli) Pöide 1866 1891 Uuemõisa
Reo Püha 1866 1891 Kogula
Röösa Valjala 1866 1891 Kogula
Saare Pöide 1866 1891 Laimjala
Sandla Püha 1866 1891 Pihtla
Sassi Valjala 1866 1891 Kogula
Sääre Jämaja 1866 1891 Torgu
Tahula Kaarma 1866 1891 Kaarma-Suuremõisa
Tamse Muhu 1866 1891 Muhu-Suuremõisa
Tiinuse Anseküla 1866 1891 Abruka
Tiirimetsa Anseküla 1866 1891 Abruka
Tumula-Orissaare Pöide 1866 1891 Uuemõisa
Tõlluste Püha 1866 1891 Pihtla
Uue-Lõve Valjala 1866 1891 Vana-Lõve
Võhksa Valjala 1866 1891 Vana-Lõve
Aru Karja 1866 1892 Leisi
Atla Kihelkonna 1866 1892 Lümanda
Kaarmise Kärla 1866 1892 Kärla
Kandla-Järumetsa Kärla 1866 1892 Kärla
Kapi-Rintsi Muhu 1866 1892 Hellamaa
Karala Kihelkonna 1866 1892 Lümanda
Karja Karja 1866 1892 Pärsama
Kessulaid Muhu 1866 1892 Hellamaa
Koikla Karja 1866 1892 Pärsama
Kotlandi Kihelkonna 1866 1892 Lümanda
Kudjapäe Kaarma 1866 1892 Kärla
Kuivastu Muhu 1866 1892 Hellamaa
Kulli Kärla 1866 1892 Lümanda
Kuusnõmme Kihelkonna 1866 1892 Lümanda
Kärla kirikuvald Kärla 1866 1892 Kärla
Küdema Mustjala 1866 1892 Mustjala
Lahetaguse Kihelkonna 1866 1892 Lümanda
Laugu-Nurme Karja 1866 1892 Leisi
Loona Kihelkonna 1866 1892 Kihelkonna
Luulupe Karja 1866 1892 Pärsama
Muhu kirikuvald Muhu 1866 1892 Hellamaa
Mullutu Kaarma 1866 1892 Kärla
Mõnnuste Kärla 1866 1892 Kärla
Oriküla Kärla 1866 1892 Kärla
Paadla Kärla 1866 1892 Kärla
Paatsa Mustjala 1866 1892 Mustjala
Võhma Mustjala 1866 1892 Mustjala
Paju Kihelkonna 1866 1892 Kihelkonna
Parasmetsa-Metsküla Karja 1866 1892 Leisi
Pidula Kihelkonna 1866 1892 Kihelkonna
Pilguse Kihelkonna 1866 1892 Lümanda
Pädaste Muhu 1866 1892 Hellamaa
Roobaka Karja 1866 1892 Pärsama
Rootsiküla Kihelkonna 1866 1892 Kihelkonna
Tagamõisa Kihelkonna 1866 1892 Kihelkonna
Triigi Karja 1866 1892 Leisi
Võlla Muhu 1866 1892 Hellamaa
Vana-Lõve Valjala 1866 1899 Kogula
Kasti Püha 1874 1891 Pihtla
Karja kirikuvald Karja 1874 1892 Pärsama

1. aprillil 1939 asutati seniste valdade asemele uued vallad, mis kaotati koos maakonnaga 1950. aastal:

Saaremaa kaotati 1950. aastal ja tema maa-ala jagati Kingissepa rajooni ja Orissaare rajooni vahel. Orissaare rajoon liideti Kingissepa rajooniga 1959. aastal.

Rahvaloendused[muuda | muuda lähteteksti]

1897. aastal oli maakonnas 60 263 elanikku.

1922. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ning 39 juuti. Maaelanike hulgas (ilma Ruhnuta) oli eestlasi 53 242, rootslasi 4, sakslasi 106, venelasi 99 ning juute 1. Protsentuaalselt loeti maakonnas eestlaste arvuks 1922. aasta rahvaloenduse ajal 98,9 ning 1934. aastal 99.[1]

1934. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ning 22 juuti. Valdades (taas ilma Ruhnuta) elas 50 833 eestlast, 5 rootslast, 79 sakslast, 75 venelast ning 1 juut.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]