Rudolf Kallas

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Rudolf Gottfried Kallas (22. mai 1851 Kaarma kihelkond22. aprill 1913 Peterburi, maetud Tartus) oli eesti kirikuõpetaja, teoloog, pedagoog, kultuuriloolane ja rahvusliku liikumise tegelane.

Kallas oli esimene eestlane, kes kirjutas teadusliku töö psühholoogia alal. Samuti on ta koostanud matemaatikaõpikuid. Olaf Prinits on kirjutanud, et "koolimatemaatikuna on Kallas rajanud autoriteetse aluse aritmeetika õpetamise metoodikale". Lisaks avaldas ta mitmeid eestikeelseid laiemale lugejaskonnale suunatud vaimulikke ja teoloogilisi kirjutisi.[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Rudolf Kallas sündis 1851. aastal Mihkel ja Wilhelmine Kallase pere esimese pojana. Tema isa oli ametilt Kaarma koguduse köster ja kihelkonna koolmeister.[1]

Kallas õppis 18611863 Kaarma kihelkonnakoolis, 18631864 Kuressaare elementaarkoolis ja 18641867 Kuressaare Gümnaasiumis. Kuressaares õppides sai Kallas tuttavaks ka Jakob Hurdaga, kes oli seal 1868. aastal kooliõpetajaks. Ta osales hiljem Hurda mõjutusel juba koolipoisina rahvuslikus liikumises.

18681871 õppis Tartu elementaarkooli õpetajate seminaris, oli seejärel Tartus algkooliõpetaja 18781883. Veel kooliõpilasena liitus ta 1873. aasta sügisel Eesti Üliõpilaste Seltsiga, mis tegutses tollel ajal Kalevipoja-õhtute vormis. Seltsiga olid hiljem seotud ka tema vennad Eduard ja Oskar Kallas ning õepojad Elmar ja Villem Kirotar.

Tartusse õppima tulles liitus ka Vanemuise seltsiga ja pidas seal arvukalt kõnesid. Kallas kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi juhtkonda olles sekretär aastatel 1873–75 ja eestseisuse liige aastani 1881. Alates 1871. aastast oli ta ka Eesti Aleksandrikooli peakomitee sekretär. Ta tegi ka kaastööd rahvuslikele väljaannetele. Rahvusliku suurlõhe ajal kuulus Kallas Hurda lähimate kaasvõitlejate hulka.

Jätkas õppimist 18761878 Tallinna kubermangugümnaasiumis, mille lõpetas cum laude. Õppis 18781883 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas Cand. theol. (1884, auhinnaks kuldmedal).

Ülikoolis õppides oli Rudolf Kallas Gustav Teichmülleri õpilane. Tema doktoritöö "Mäluõpetuse süsteem" (System der Gedächtnislehre, Dorpat, 1897) oli pühendatud inimese mälu uurimisele[2][3]. Jakob Hurda kaastöölisena ja folkloorikogujana tundis ta hästi rahvaluulet. Selles töös vaatles ta regivärssi eelkõige kui mnemotehnilist vahendit, mis aitab laulikul meelde jätta hiiglasliku arvu erinevaid värsse.[4] Psühholoogiaprofessor Konstantin Ramul nimetas Kallase tööd diletantlikuks, kuid sellele vaatamata leidus selles originaalne idee, et akustilised signaalid võivad olla mälutehnilisteks abivahenditeks.

Oli prooviaastal Valga Jaani koguduses Heinrich Kupfferi juures. Ordineeriti 4. märtsil 1884 pastoriks. Samal aastal õnnistas ta sisse Tartu Peetri kiriku ja Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu[1].

18841887 töötas ta pastorina Valga Peetri koguduses, olles samaaegselt õpetaja Cimze seminaris. Hiljem oli ta pastori Rõuges (18871901) ja Peterburis (19011913).

Suri 1913. aastal Peterburis. On maetud Tartus Raadi kalmistule.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli eesti diplomaadi Oskar Kallase vend; tema poeg Aksel Kallas oli Paistu, Jõhvi ja Rõuge Maarja koguduse õpetaja.

Rudolf Kallas abiellus 1884. aastal Ida Berhoffiga (1862–1918), kellega ta sai kuus last.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mõistlik rehkendaja: Kõigile rehkendamise sõpradele, iseäranis koolmeistritele ning koolidele tuluks ning toeks, 1874
  • Ülesannete kogu, 1875
  • Mõistliku rehkendaja tarwilisemad õpetused: Kuidas? Miks? ja Millal?, 1878
  • Otto Wilhelm Masing (Tähtsad mehed. Toim. M. J. Eisen), 1883
  • Die Methodik des elementaren Rechenunterrichts, prinzipiell-systematisch abgeleitet, 1889
  • Igawene Ewangelium ehk Rõõmusõnum Jeesusest: Uus jutlus-raamat, 1889
  • Meie Issanda Jeesuse Kristuse Armulaud: Seitse raamatut pühast altarisakramendist ning lepitaja ohvrisurmast, 1891
  • Saaroni Valge Lill Pulmapäevaks: Perekonna-raamat, 1894
  • System der Gedächtnislehre: Ein Beitrag zur Pädagogik, 1897
  • Õlipuulehed ehk 31 rahusõna Jeesuse suust wäsinutele: Kuupäewade palweraamat ja pühalikud mõtlemised perekonnale ja üksikule, 1897
  • Kunas on meie Issand Jeesus Kristus sündinud?, 1898
  • Millal on meie Issand Jeesus ristilöödud?, 1899
  • Suur-Reede ehk Paastukannel, 1901

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Thomas-Andreas Põder: Meenutades Eesti suurt õpetajat – 100 aastat Rudolf Kallase surmast Kirik & Teoloogia, 19. aprill 2013
  2. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
  3. Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926–1929
  4. Allik, J. (2002). Endel Tulving ja mälu – E. Tulving, Mälu (lk 9–31). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]