Mihkel Kallas

Mihkel Kallas (17. august 1824 Saaremaa, Leisi, Mäe talu – 31. mai 1896 Kaarma) oli köster-koolmeister Saaremaal, rahvaluulekoguja ja rahvusliku liikumise tegelane.

Elulugu

Mihkel Kallas õppis Karja kihelkonnakoolis Carl Allase käe all. Abiellus tema õe Miina Wilhelmiinega ja töötas 1843. aastast Kaarmal köstri ja koolmeistrina.

Kallas võttis üle ka kohaliku laulukoori juhatamise ja osales Kaarma kihelkonnakooli uue hoone ehitamise juhtimises. Selles Kaarma köstrimajas sündisid lapsed: 1851. aastal Rudolf Gottfried Kallas (1851–1913), kellest kasvas kirikuõpetaja, tuntud rahvusliku liikumise tegelane ja viljakas kirjamees; tütar Ida, kes abiellus tuntud pedagoogi ja rahvusliku liikumise tegelase Carl Heinrich Niggoliga; poeg Eduard, kes lõpetas samuti Tartu ülikooli ja kuulus EÜSi, jõudis avaldada paar luulekogu, kuid suri noorelt; noorem tütar Wilhelmiine ehk Minni, kes abiellus Kaarma õpetajate seminari vanemõpetaja Johann August Kirotariga; ja Oskar Philipp Kallas (1868–1946), kellest sai rahvaluuleteadlane ja diplomaat, kes etendas olulist osa Eesti iseseisvuse sünnil.

Mihkel Kallas oli esimeste eestlaste seas, kes suutis kõigile kolmele pojale anda ülikoolihariduse. Ta lõi ka ise rahvuslikus liikumises kaasa, kogus rahvaluulet ning tegi kaastööd Perno Postimehele ja Eesti Postimehele. 1871. aastal korraldas ta Kaarma maalinnas esimese kohaliku laulupäeva. Kallas oli Kaarmal ametis üle poole sajandi, suri 1896. aastal ning on maetud Kaarma kalmistule.

Isiklikku

Mihkel Kallase minia kirjanik Aino Kallas on teda kasutanud prototüübina jutustuses "Ants Raudjalg".