Rein Tooma

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Rein Tooma (kuni 1935. aastani Ludvig Roman Neudorf; 8. veebruar 1906 Vormsi10. september 1942) oli eesti insener, lendur ja Saksamaa sõjaväelane (kapten), Eesti lennukite PON-1, PON-2, PTO-4 ja PN-3 üks konstruktoreid[1].

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

1925. aastal asus eksternina Tallinna Tehnikumis õppima, töötades samal ajal Karl Lembergi raadioäris ärijuhina. Alustas peagi ka ise väikestes seeriates raadioaparaatide ehitamist ja müüki. Tema õppejõuks Tallinna Tehnikumis oli Johannes-Rudolf Taimsalu ning viimase soovitusel valis Roman Neudorf lõpuprojektiks õppelennuki. Hiljem Õhu- ja Gaasikaitse Liidu ehitatud lennuk ÕGL-2 sarnanes väga selles projektis kavandatud õppelennukiga, nii et ilmselt kasutati lennuki konstrueerimisel seda lõputöö projekti. Pärast Tallinna Tehnikumi lõpetamist 1932. aastal teenis ta sundaega Sidepataljonis.

1933. aasta aprilli keskel alustas Raab Flugzeugbau GmbH Tallinna Õhuasjanduse Ühingu tellimusel kahe õppelennuki ehitust. Roman Neudorf leidis seal tööd Tallinna ÕÜ poolse ehituse järelevalvajana. Saadud kogemuse baasil otsustati ise asuda Eesti lennuklubide jaoks lennukeid ehitama. Selleks koostati Õhu- ja Gaasikaitse Liidu taotlus riigilt abiraha saamiseks ning sisustati Noblessneri laevatehases lennukiehitustöökoda. Roman Neudorf määrati selle töökoja juhatajaks. Töökoda alustas tegevust 1933. aasta detsembris ning kuni 1936. aastani valmis seal kolm PON-1, kaks PON-2 ning üks Poola RWD-8 tüüpi lennuk. Roman Neudorf oli alates 1. juunist 1934 asunud tööle Lennubaasi aviotöökoja vaneminseneri kohusetäitjana ning teostas pärast seda vaid ÕGLi lennukite ehitamisel üldjärelevalvet.

Töötades Lennubaasis konstrueeris ta koos Voldemar Postiga lennuki PN-3. 1935. aasta septembris alustati Lennubaasi aviotöökojas nelja PON-1a õppelennuki ehitamist, hiljem valmis samas ka PN-3 prototüüp.

1936. aastal lahkus Rein Tooma Lennubaasist ning asus tööle Teedeministeeriumi lennuasjanduse inspektuuri vaneminsenerina. Ta oli 1935. aasta juunis alanud Tallinna Õhuasjanduse Ühingu mootorlennu kursusel teoreetiliste ainete lektoriks. Sama kursusel omandas ka ise lenduri kutsetunnistuse.

1939. aasta septembris-oktoobris oli Rein Tooma lähetatud Junkersi lennukitehastesse Dessaus vastu võtma kaht AS Ago jaoks ehitatud Junkers Ju 52/3m reisilennukit.

Pärast 1940. aasta juunipööret viidi Rein Tooma ajutiselt üle Nõukogude Liidu Riikliku Plaanikomitee alluvusse. Koos Voldemar Posti ja Otto Orgiga koostati Tallinnasse lennukitehase rajamise projekt, mis aga sellisel kujul käiku ei läinud. 1941. aastal sai Rein Tooma insenerina tööd Moskva poolt Tallinnas rajatavas lennukitehases (tehas nr 463). Sõja puhkedes evakueeriti tehas Venemaale, Rein Toomal õnnestus jääda Eestisse.

Saksa okupatsiooni ajal oli ta Majandus- ja Rahandusdirektooriumi transpordiosakonna juhataja. 1942. aastal asus ta inspektorina teenistusse eestlastega mehitatud lennuüksuses – erilennusalgas Buschmann (saksa keeles Sonderstaffel Buschmann). Tema põhikohustuseks oli lennukite korrashoid, ta sooritas ka ise nende kontrollimiseks proovilende. Hukkus lennuõnnetusel luurelennuki Stampe et Vertongen SV.5 (VEF-i tehastes Lätis litsentsi alusel ehitatud Belgia konstruktsioon) katselennul. Samuti sai surma Toomaga kaasa lennanud motorist E. Ploomann.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tiit Noormets. Kui Eesti taevas lendasid Eestis ehitatud lennukid. Postimees, 9. jaanuar 1999
  2. Hendrik Arro."Eesti lendurid lahingute tules" Tallinn 2008. PDF-fail, lk 14

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Vercamer. "Põhjakotkad" Külim, Tallinn 2011
  • Arvo Vercamer ja Toivo Kitvel. "Põhjakotkad 2". Külim, Tallinn 2015

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]