Otto Org

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Otto Org (14. aprill [1] 1900 Tapa[2]17. mai 1945 Tallinn[3]) oli eesti insener, Teedeministeeriumi õhusõiduosakonna direktor ning Eesti lennukite PON-1, PON-2 ja PTO-4 üks konstruktoreid.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Otto Org oli raudteelase poeg.[2]

Ta lõpetas 1918 Tallinna Linna Saksa Poeglaste Gümnaasiumi ning osales Vabadussõjas kooliõpilaste pataljoni koosseisus. 1921–22 õppis ta Tartu Ülikoolis matemaatikat, alates 1921[2] Danzigi Tehnikaülikoolis[viide?] ja Berliin-Charlottenburgi Tehnikaülikoolis, mille lõpetas 1927 masina- ja lennukiehitusinseneri kutsega.[2] Ta oli korporatsiooni Rotalia vilistlane[viide?].

1927–29 oli Org Eesti Tehnika Järelevalve Seltsi insener, 1929–34 Lennubaasi töökodade juhataja ja Lennubaasi ülema abi, 1934–38 Teedeministeeriumi lennuasjanduse inspektor ja 1938-40 õhusõiduosakonna direktor.[2][4] 30. mail 1934 määrati ta Vabariigi Valitsuse esindajaks lennuasjanduse komiteesse[4].

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Otto Org osales kohaliku lennukitööstuse rajamisel ja Eestis loodud lennukite biplaan PON-1, monoplaan PON-2 ja õppelendudeks mõeldud PTO-4 arvutamises, konstrueerimises, katsetamises ja valmistamises. Ta oli üks Eesti Aeroklubi asutajaid (1937) ja juhatuse liige (1937–40), Eesti Lennuliinide AS-i "Ago" asutajaliige (1939) ja juhatuse liige (1939–40). Ta oli Eesti Inseneride Ühingu liige ja Insenerikoja revisjonikomisjoni liige. Org avaldas artikleid lennuasjandusest ja lennukitööstusest (lennukite ehitamisest).[2]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Otto Org pälvis Poola Polonia Restituta ordeni ja Soome Valge Roosi komandöriristi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Album academicum universitatis Tartuensis, II köide, Tartu 1994, lk. 2662.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  3. "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" teatel surmaaeg ja -koht teadmata
  4. 4,0 4,1 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257154&img=era0031_002_0000294_00729_t.jpg&tbn=1&pgn=37&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=b48320709982f710259b5f011df87658

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lennukitööstuse arengu võimalusi Eestis. // Eesti Lendur: Tallinna Õhuasjanduse Ühingu album 2. Tallinn, 1933
  • Eesti lennuasjanduse arendamise võimalusi. // Eesti Lendur: Tallinna Õhuasjanduse Ühingu album. Tallinn, 1934
  • Lennuasjandusele. // Lendav Mulk. Viljandi, 1935
  • Lennuasjandus Eestis. // Tallinna Õhuasjanduse Ühingu 3. eralennupäev 15. septembril 1935. a. eraaerodroomil, Ülemiste järve ääres. Tallinn, 1935
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album academicum universitatis Tartuensis, II köide, Tartu 1994, lk 178
  • Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938. Tallinn, 1939, lk 190
  • Juursoo, R. Tallinn – Eesti õhuvärav. // Vana Tallinn V (IX). Tallinn, 1995, lk 171–172
  • Gerdessen, F., Kitvel, T., Tilk, J. Aeg, mehed, lennukid: Eesti lennunduse arengulugu kuni 1940. aastani. Tallinn, 2001, lk 183–184, 241–243, 383
  • Juursoo, R. Eesti lennuklubid aastail 1930–1940, nende roll riigikaitses. // Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2001. Tallinn, 2002, lk 71, 72, 79–80; Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2002. Tallinn, 2003, lk 104, 107, 109
  • Eesti lennukroonika. Tallinn, 2003, lk 136, 143. V. Mägi

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.