Johannes-Rudolf Taimsalu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Johannes Rudolf Taimsalu (kuni 22. juunini 1935 Teimann, 5. juuli 1891 Tallinn24. aprill 1942 Sevurallag, Sosva, Sverdlovski oblast) oli eesti sõjaväelane (kaptenmajor) ja insener.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Töötas 1908.–1909. aastail Tallinna Raudteetehastes lukksepa õpilasena, 1909–1911 oli Peterburis Loode raudteede valitsuses joonestaja. 1912–1916 jõudis ta Petrogradi Nikolai I Keiserlikus Tehnoloogia-instituudis läbida mehaanikateaduskonna neli kursust. Alates 1916. aasta suvest õppis Rudolf Taimsalu ohvitseride merelennukoolis, seejärel kuni 1917. aasta märtsini gardemariinide mehaanika-kursusel. Ta suunati sealt Musta mere laevastikku, kus ülendati mitšmaniks. Mõni nädal hiljem toodi ta üle Balti mere laevastiku allveesõidu õppesalka, kust 5. jaanuaril 1918 lähetati Petrogradi Mereväe Akadeemia juurde allveesõidu õppesalga ohvitseride klassi. 1918. aasta veebruaris teenis Balti mere laevastiku allveelaevade divisjoni insener-mehaanikuna. Balti mere laevastiku evakueerumisel Tallinnast jäi Eestisse. 1918. aasta maist alates oli Tallinna Raudteede peatehase vagunimeister.

16. novembrist 1918 kuni 15. maini 1919 oli ametis Teedeministeeriumis, olles samal ajal ka Asutava Kogu valimiste peakomitee sekretär. Pärast valimisi oli ta mõnda aega Asutava Kogu kantseleijuhataja kohusetäitja. 1. juunil 1919 asus teenima Eesti rahvaväkke – senini oli ta olnud kirjas merejõudude juhataja staabis ja saanud ajapikendust seoses Asutava Kogu valimisega. Nüüd viidi Taimsalu üle lennuväesalka tehnikajaoskonna juhatajaks.

30. novembrist 1919 määrati Taimsalu ka merelenduri õpilaseks. Ta õpetas samal ajal õppejaoskonnas lenduriõpilastele mootoriteadust, aero- ja hüdroplaani teadust ning lennumasina reguleerimist. 6. oktoobril 1920 kinnitati merelenduri kutses. Päev varem oli Taimsalu tehnikajaoskonna asjaajamise üle andnud ning lähetatud Asutava Kogu juhataja käsutusse esimest Riigikogu valimist ette valmistama. 27. aprillil 1921 vabastati ta tegevteenistusest ning ta läks seejärel Saksamaale edasi õppima.

Taimsalu lõpetas 1925. aastal Berliini Tehnikaülikooli elektrotehnika erialal. Samal kevadel võeti ta uuesti tegevteenistusse ja suunati Sõjaväe Varustusvalitsusse, kus määrati Arsenali tehnikajaoskonna juhatajaks. Aastail 1926–1934 oli Taimsalu ka Arsenali komitee esimees.

Aastail 1927–1928 viibis ta lähetuses Prantsusmaal, kus koos Voldemar Postiga võttis vastu Eestile ostetud Hanriot H.321 ja Potez 25 tüüpi lennukeid. 1934 kuni 1937 oli ta ka Tallinna linnavalitsuse liige. 1929–1936 töötas Taimsalu õppejõuna Tallinna Tehnikumis, 1936–1941 Tallinna Tehnikaülikoolis, kus ta õpetas tööstuse organiseerimise ning soojustehnika valdkonda kuuluvaid õppeaineid.1937. aastal lahkus Taimsalu tegevteenistusest ning asus tööle AS Franz Krulli direktorina.

Annekteeritud Eestis Nõukogude võimuorganid arreteerisid Taimsalu ja saatsid ta 14. juunil 1941 Sosva vangilaagrisse, tema abikaasa koos tütrega vangistati samal päeval ning küüditati seejärel asumisele Kirovi oblastisse. Johannes Rudolf Taimsalu mõrvati NKVD Erinõupidamise otsusel Sosva vangilaagris.

Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mitšman – 31.07.1917
  • Mereväeleitnant – 10.05.1919
  • Vanemleitnant – 24.02.1926
  • Kaptenmajor – 24.02.1930

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]