Lou Andreas-Salomé

Allikas: Vikipeedia
Lou Andreas-Salomé 1900. aasta paiku

Lou Andreas-Salomé (neiupõlvenimega Louise von Salomé, vene keeles Луиза Густавовна Саломе; 12. veebruar 1861 Peterburi5. veebruar 1937 Göttingen) oli vene päritolu saksa intellektuaal, kirjanik ja psühhoanalüütik.

Ta on tuntud eelkõige tutvuse poolest kirjanike ja teadlastega, kelle hulka kuulusid Sigmund Freud, Paul Rée, Rainer Maria Rilke jt.

Salomé sündis sõjaväelase perekonnas (tema isa oli armeekindral) ainsa tütrena. Lisaks oli tal 5 venda. Kuigi Natsi-Saksamaal sõimati teda Soome juudiks, olid tema vanemad Prantsusmaalt pärit hugenottide ja Põhja-Saksamaalt pärit luterlaste juurtega.

17-aastaselt palus Salomé 42-aastasel hollandi vaimulikul Hendrik Gillot'l end õpetada. Gillot õpetas talle teoloogiat, filosoofiat, maailma religioone ning prantsuse ja saksa kirjandust. Gillot oli temast nii sisse võetud, et kavatses oma naise maha jätta ja Saloméga abielluda. Selle vältimiseks põgenes neiu koos emaga Zürichisse, kus ta sai õppida ülikoolis. Seda reisi peeti kasulikuks ka tema tervise parandamiseks, sest sel ajal köhis ta verd.

21-aastaselt sõitis Salomé koos emaga Rooma. Sealses kirjanduslikus salongis tutvus ta Paul Réega, kellega hakkas kaks kuud hiljem kokku elama. Samal aastal tutvus ta Friedrich Nietzschega. Juba sama aasta oktoobris sõitsid nad Saksamaale tagasi, esialgu Leipzigisse, aga seejärel elasid Salomé ja Rée mitu aastat Berliinis.

1887 abiellus Salomé keeleteadlase Friedrich Carl Andreasega. Selles abielus puudus suguelu, Salomé oli vastu abielule kui institutsioonile ja pidas avalikult armukesi, aga sellegipoolest kestis see abielu kuni mehe surmani 1930.

Eriti lähedaseks sai Salomé Rainer Maria Rilkega. Ta oli Rilkest 15 aastat vanem. Nad kohtusid, kui Rilke oli 21-aastane, olid mitu aastat armukesed ja nende kirjavahetus jätkus kuni mehe surmani 1926. Just Salomé soovitas tal võtta endale kirjanikunimeks Rainer (tema kodanikunimi oli René). Salomé õpetas talle vene keelt, et Rilke saaks lugeda Lev Tolstoi (kellega Rilke hiljem kohtus) ja Aleksandr Puškini teoseid. Salomé tutvustas teda metseenidele ja teistele inimestele kunstimaailmas, jäädes Rilke nõuandja, usaldusaluse ja muusana kuni mehe surmani.

Salomé õppis Nietzschelt psühhoanalüüsi ja töötas psühhoanalüütikuna, kuni oli 74-aastane.

Oma esimese romaani "Võitluses Jumala eest" ("Im Kampf um Gott") kirjutas ta 1885. Ta avaldas mitu romaani, näidendit ja esseed, aga tänapäeval on need kõik vähetuntud.

Mõni päev pärast tema surma konfiskeeris gestaapo tema raamatukogu. Selle ettekäändena nimetati seda, et ta oli Sigmund Freudi õpilane, olevat praktiseerinud "juudi teadust" ja tema raamatukogus olevat olnud palju juudi autorite teoseid.