Soome pensionisüsteem
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Soome seadusjärgne pensionisüsteem koosneb
- tööpensionist, mida koguneb palgatööst ja ettevõtlustegevusest
- rahvapensionist ja garantiipensionist, mis tagavad miinimumkaitse.[1]
Kõik Soomes töötavad isikud teenivad tööpensioni esimesest tööpäevast alates.[2]
Soome tööpensionid makstakse isiku kodakondsusest olenemata igasse riiki. Kogunenud pension on raha, mille saab kätte tulevikus koos intressiga. Pensioniõigus ei aegu.[3]
Välismaalt nagu Eestist Soome tööle tulevad isikud kuuluvad enamasti Soome sotsiaalkaitse alla ja nad kindlustatakse Soomes nagu soomlastest töötajad. Kahes riigis töötavad isikud aga peavad selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla nad kuuluvad, et nad saaksid oma pensioni ja sotsiaalkaitse õigesti.[2]
Üldinfo[muuda | muuda lähteteksti]
Soomes peab tööandja võtma tööpensionikindlustuse kõikidele 17–67-aastastele töötajatele, kellele on makstud palka vähemalt 58,19 eurot kuus (2017.a.). Tööandja maksab tööpensionimaksu pensioniasutusele. Ettevõtja maksab oma kindlustuse ise.[4][5]
Tööpensionimaksu suurus on eri aastatel erinev. 2017. a. keskmine tööpensionimaks on u 25% palgast. Töötaja osa sellest pensionikindlustusmaksust on 6,15% palgast kuni 53 aasta vanuseni ja sellest edasi kuni 68 aasta vanuseni 7,65% palgast. Ülejäänud osa maksab tööandja.[5]
Ettevõtja võtab ettevõtjapensionikindlustuse ise ja maksab ettevõtjapensionimaksud samuti ise. Ettevõtja vajab YEL kindlustust, kui ta on 18-69 -aastane ja tema hinnanguline töötulu on vähemalt 7 645,25 eurot aastas (2017. aastal). Ettevõtjale koguneb pensioni sellest töötulust, mille pealt ta maksab ettevõtjapensioni kindlustusmaksu. 2017. aastal on ettevõtjakindlustusmaksu protsent 24,10% töötulust alla 53- ja üle 62-aastasel ettevõtjal ning 25,60% töötulust 53-62-aastasel.[5][6]
Tööpension annab kaitse vanaduse, töövõimetuse ja perehooldaja surma korral. Kela maksab elamispõhist rahvapensioni ja garantiipensioni, kui tööpension jääb väikeseks. Rahvapensioni saamise eelduseks on, et isik kuulub Soome sotsiaalkaitse alla ja on elanud Soomes vähemalt 3 aastat pärast 16-aastaseks saamist.[7]
Pensioni määra mõjutavad lisaks sissetulekule vanusega seotud kogunemisprotsent ja alates 2010. aastast ka elueakoefitsient.[8][9]
Tööpensionidega tegelevad Soomes tööpensioniasutused, milleks on pensionifirmad, pensionifondid, pensionikassad ja mitmesuguste erialade pensioniasutused. Tööpensionisüsteemi keskorganina toimib Eläketurvakeskus. Rahvapensionide ja sotsiaalkaitsesoodustustega tegeleb Kela.[10]
Tööpensioni kogunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Soome tööpension moodustub kõikidest tööea jooksul teenitud tuludest palgatööl ja ettevõtjana. Pensioni määra mõjutavad lisaks teenitud tuludele vanusega seotud kogunemisprotsent ja 2010. aastast alates ka nn elueakoefitsient, mis kohandab tööpensioni eluea tõusuga.
Pensioni koguneb tööl olevatele
- 1,5% aastas
- 1,7% aastas 53–62-aastastele üleminekuperioodil aastatel 2017 – 2025.
Pensioni koguneb ka erialase hariduse omandamiseks sooritatud õpingutest ning mõnedest sotsiaalsoodustustest.[11]
Pensionisoodustused[muuda | muuda lähteteksti]
Soome tööpension pakub kaitset vanaduse, töövõimetuse ning perehooldaja surma korral. Muude pensionisoodustuste nagu rahva- ja garantiipensioni kohta saab täpsemat infot Kelast.[11]
Vanaduspension[muuda | muuda lähteteksti]
Soomes oleneb vanaduspensionile jäämine isiku sünniaastast.
| Sünniaasta | Madalaim vanaduspensioni vanus |
|---|---|
| 1954 ja varem | 63 a |
| 1955 | 63 a 3 k |
| 1956 | 63 a 6 k |
| 1957 | 63 a 9 k |
| 1958 | 64 a |
| 1959 | 64 a 3 k |
| 1960 | 64 a 6 k |
| 1961 | 64 a 9 k |
| 1962–1964 | 65 a |
| 1965– | Seotakse oodatava elueaga. Alates 2030. aastast tõuseb vanusepiir igal aastal kõige rohkem kaks kuud. |
Vanaduspensionina makstakse tööea ajal teenitud tööpension. Mida kauem isik käib tööl ja lükkab pensionile jäämist edasi, seda suuremat tööpensioni ta saab. Kui isik elab pensionile jäädes Soomes ja tööpension on jäänud väikeseks, võib ta saada lisaks tööpensionile rahvapensioni ja garantiipensioni.
Kogunenud vanaduspensionist võib võtta maksmisele neljandiku (25%) või poole (50%) kõige varem 61-aastaselt. Pensioni võtmine varem (enne oma vanaduspensioni iga) vähendab saadavat pensioniosa püsivalt 0,4 protsenti kuus ehk 4,8 protsenti aastas.[11]
Töövõimetuspension ja tööeapension[muuda | muuda lähteteksti]
Töövõimetuspensioni saamise eelduseks on pikaajaline haigus, vigastus või puue, mis on kestnud vähemalt aasta aega. Töövõimetuspension võidakse anda 18–62-aastastele.
Raske ja pika tööea teinud isikud võivad taotleda tööeapensioni juba 63-aastaselt. Tööeapension võimaldab pensionile jäämist neile, kelle võimalused töötamist jätkata on halvenenud, aga kellel ei ole õigust täielikule töövõimetuspensionile. Tööeapensioni tingimusteks on vähemalt 38 töötatud aastat ning kas füüsiliselt või vaimselt kurnav töö.[11]
Perepension[muuda | muuda lähteteksti]
Perepensionideks on lesepension ja lapsepension. Need kindlustavad toimetuleku abikaasa või vanema surma korral. Lesepensioni saamise tingimustest on kõige tähtsam abielu või registreeritud paarisuhe. Alla 18-aastasel lapsel on õigus saada lapsepensioni alati pärast hooldaja surma.[11]
Pensioni taotlemine[muuda | muuda lähteteksti]
Pensioni saamiseks tuleb esitada pensionitaotlus. Soome tööpensioni võib taotleda vanaduspensioni alumisel piiril.
Eestis elavatele isikutele[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis elavad isikud võivad taotleda Soome tööpensioni Eesti pensionitaotlusega. Sel juhul vahendab Eesti pensionitaotluse Soome. Eestis esitatakse pensionitaotlus Sotsiaalkindlustusametile.
Soomes elavatele isikutele[muuda | muuda lähteteksti]
Soomes elavad isikud võivad taotleda sama blanketiga nii töö- kui ka rahvapensioni. Sama blanketiga on võimalik taotleda ka Eesti pensioni, kui taotleja on töötanud Eestis. Soome ametiasutused vahendavad sel juhul pensionitaotluse Eestisse.
Pensionitaotluse võib jätta
- era- või avaliku sektori pensioniasutusse
- Eläketurvakeskusesse või
- Kela teeninduspunkti.
Nendest asutustest saab ka pensioni taotlemisega seotud juhiseid ja nõuandeid.
Pensioniotsuse teeb tavaliselt pensioniasutus, milles isikul on kõige rohkem teenitud tulusid kahe viimase kalendriaasta jooksul. Sama pensioniasutus maksab ka pensioni ja vastab otsust puudutavatele päringutele.[13]
Erinevad tööolukorrad ja tööpensionikindlustus[muuda | muuda lähteteksti]
Pensioni koguneb EL reeglite kohaselt ainult ühte riiki korraga. Ka sotsiaalkaitsesoodustusi, näit. haiguspäevaraha, saab ainult ühest riigist korraga. Kindlustusmaksude maksmine kahte riiki ei anna kahekordset sotsiaalkaitset, vaid ainult raskendab soodustuste saamist. Soomes töötav isik peab välja selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub, et ta saaks oma pensioni ja sotsiaalkaitse õigesti.[14]
Järgnevalt on esitatud erinevaid eestlaste Soomes töötamisega seotud olukordi pensionide ja sotsiaalkaitse seisukohast ning nende lahendusi.
- Töötaja teeb tööd ainult Soomes:
- Kindlustus võetakse ainult Soomest.
- Töötaja töötab kahes riigis, näit. Soomes ja Eestis:
- Töötaja kuulub ainult ühe või teise riigi sotsiaalkaitse alla, ja ta peab välja selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub.
- Isik tegutseb ettevõtjana ühes riigis ja töötajana teises:
- Ta kuulub ainult ühe või teise riigi sotsiaalkaitse alla, ja ta peab välja selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub
- Töötaja töötab Eesti tööandja teenistuses Soomes nn. lähetatud töötajana:
- Töötaja kuulub Eesti sotsiaalkaitse alla.[2]
Töötamine kahes riigis[muuda | muuda lähteteksti]
Kahes riigis töötav töötaja ja ettevõtja peab välja selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub. EL territooriumil on omad reeglid olukordadeks, kus tööd tehakse mitmes riigis. Elukohariigi sotsiaalkaitseasutused määratlevad, kumma riigi sotsiaalkaitse alla töötaja kuulub.
Sotsiaalkaitse õigused tuleb välja selgitada, kui töötaja teeb osa tööst Soomes ja osa Eestis
- ühele tööandjale või
- nii Soome kui Eesti tööandjale.
Sotsiaalkaitse küsimused lahendab alati elukohariigi ametiasutus. See riik, mille seadusandlust töötaja suhtes kohaldatakse, annab talle A1 tõendi. A1 tõend näitab, mis riigi sotsiaalkaitse alla töötaja kuulub. Töötaja peab esitama selle tõendi kõikidele tööandjatele.[15]
Lähetatud töötajad[muuda | muuda lähteteksti]
Enamasti kuuluvad Eestist Soome tööle tulevad isikud Soome sotsiaalkaitse alla ja nad kindlustatakse Soomes nagu soomlastest töötajad.
Töötaja võib aga olla lähetatud töötaja ja kuuluda Eesti sotsiaalkaitse alla, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
- töötaja on kogu Soomes töötamise aja töösuhtes ainult Eesti tööandjaga
- töötaja ei tegutse samaaegselt ettevõtjana
- töötaja kuulus enne Soome tulemist Eesti sotsiaalkaitse alla
- töötaja teeb Soomes tööd kõige rohkem kaks aastat.
Lähetatud töötaja vajab A1 tõendit, mille saab Sotsiaalkindlustusametist. A1 tõendiga tõestatakse, et töötajal ega tööandjal ei ole vaja maksta kindlustusmakse Soome. Sel juhul makstakse kõik maksud Eestisse. Näiteks paljudel Soome ehitusobjektidel nõutakse töötajalt A1 tõendit enne töö alustamist, et oleks selge, kummas riigis ta tuleb kindlustada.
Kui töötajal ei ole A1 tõendit ette näidata, võidakse temalt võtta liiga palju sotsiaalkindlustusmaksu.[16]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ ""Näin Eläke muodostuu"". www.tyoelake.fi (soome). Eläketurvakeskus. 23.12.2013. Vaadatud 20.03.2014.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 ""Kas töötad Soomes – aja pensioniasjad korda"". www.tyoelake.fi. Eläketurvakeskus. 19.2.2014. Vaadatud 20.03.2014.
- ↑ ""Soomes töötamisest koguneb tööpensioni"". www.tyoelake.fi. Eläketurvakeskus. 7.3.2014. Vaadatud 20.03.2014.
- ↑ ""Pension insurance for all employees"". www.tyoelake.fi (inglise). Eläketurvakeskus. 10.4.2013. Vaadatud 20.03.2014.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 ""Contributions and limits in 2016"". www.tyoelake.fi (inglise). Eläketurvakeskus. 29.12.2015. Vaadatud 29.04.2016.
- ↑ ""YEL offers protection for the self-employed person and his or her family members"". www.tyoelake.fi (inglise). Eläketurvakeskus. 21.3.2013. Vaadatud 20.03.2014.[alaline kõdulink]
- ↑ ""Earnings-related pension earned by working"". www.tyoelake.fi (inglise). Eläketurvakeskus. 20.2.2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.03.2014. Vaadatud 20.03.2014.
- ↑ ""Impact of life expectancy coefficient on old-age pension"". www.tyoelake.fi (inglise). Eläketurvakeskus. 21.2.2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.04.2013. Vaadatud 20.03.2014.
- ↑ ""Your work gives you a pension"". www.tyoelake.fi (inglise). Eläketurvakeskus. 20.2.2013. Vaadatud 20.03.2014.[alaline kõdulink]
- ↑ ""Earnings-related Pension Scheme in Brief "". www.tyoelake.fi (inglise). Eläketurvakeskus. 9.10.2013. Vaadatud 20.03.2014.[alaline kõdulink]
- ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 ""Pension provision for employees and the self-employed 2016"". www.etk.fi (inglise). Eläketurvakeskus. 12.02.2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.05.2016. Vaadatud 29.04.2016.
- ↑ ""Old-age pension: Birth year determines retirement age"". www.tyoelake.fi (inglise). Eläketurvakeskus. 28.8.2017. Vaadatud 30.08.2017.
- ↑ ""Tööl ainult Soomes"". www.tyoelake.fi. Eläketurvakeskus. 7.3.2014. Vaadatud 24.03.2014.
- ↑ ""Suomi ja Viro: Sosiaaliturvamaksut maksetaan usein väärään maahan" Autor =". www.etk.fi (soome). Eläketurvakeskus. 19.3.2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.05.2016. Vaadatud 26.09.2016.
{{netiviide}}: puuduv püstkriips kohas:|pealkiri=(juhend) - ↑ ""Töötajana Soomes ja Eestis"". www.tyoelake.fi. Eläketurvakeskus. 7.3.2014. Vaadatud 24.03.2014.
- ↑ ""Lähetatud Töötaja"". www.tyoelake.fi. Eläketurvakeskus. 7.3.2014. Vaadatud 24.03.2014.