Töövõimetus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Töövõimetus

Töövõimetusel on kaks liiki: ajutine töövõimetus ja püsiv töövõimetus. Ajutine töövõimetus on töötaja ajutine töövõime kaotus näitkes võimetus teha tööd haigestumise, vigastuse või haige pereliikme põetamise tõttu. Haiguse, vigastuse vm korral kirjutab raviarst (perearst või eriarst) isikule välja töövõimetuslehe. Töövõimetusleht vabastab inimese töö- ja teenistuskohustuse täitmisest. Püsiv töövõimetus on vigastus või haigestumine seoses töö, kutse, teenistuse, tuumaõnnetuse, liiklusõnnetuse või vägivallakuriteo tagajärjel.[1]

Ajutine töövõimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Ajutise töövõimetuslehe liigid on haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht. Töövõimetuslehe lõppemisel tuleb teavitada tööandjat, kes töövõimetuslehe elektrooniliselt Haigekassale edastab.[1]

Püsiv töövõimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Püsiv töövõimetus jaguneb täielikuks töövõimetuseks ja osaliseks töövõimetuseks. Täieliku töövõimetuse korral pole isik võimeline endale elatist teenima haigusest või vigastusest tingituna (töövõimekaotus 100%). Osalise töövõimetuse korral ei ole isik võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikele normidele vastavas määras haigusest või vigastusest tingituna (töövõimekaotus 10-90%).[1] Kui inimesele on määratud töövõimekaotus (k.a.100%), ei tähenda see seda, et inimene ei tohi töötada.[2]

Töövõimetuse hindamine[muuda | muuda lähteteksti]

Töövõime kaotuse protsendi võib määrata kestusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 5 aastat või kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni, kuid mitte kauem kui 5 aastat. Kestuse alguskuupäev (püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev) on esmakordsel taotlemisel üldjuhul taotluse esitamise päev ja korduvekspertiisi puhul eelmise püsiva töövõimetuse ekspertiisiga määratud püsiva töövõimetuse kestuse viimane päev. Püsiva töövõimetuse ekspertiisi teeb Sotsiaalkindlustusamet.[1] Sotsiaalkindlustusamet tuvastab püsiva töövõimetuse dokumentide alusel ekspertarsti kaasates. Püsiva töövõimetuse tuvastamise ekspertiis tehakse kahe erineva dokumendi, põhjal – inimene ise täidab ekspertiisitaotluse vormi, pere- või eriarst täidab terviseseisundi kirjelduse vormi.[3] Alates 01.01.2017 töövõimetust ei hinnata. Töövõimetuse asemel hinnatakse esmastel hindamistel alates 01.07.2016 ja korduvatel hindamistel alates 01.01.2017 Töötukassas inimese töövõimet.

Töövõimetoetus[muuda | muuda lähteteksti]

Töövõimetoetus ühe kalendripäeva eest on:

  • osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (6,74 eurot päevas, keskmiselt 202,1 eurot kuus);
  • puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (11,82 eurot päevas, keskmiselt 354,6 eurot kuus).

Kui sotsiaalkindlustusamet on määranud teile töövõimekaotuse vähemalt kaheks aastaks, siis alates 2017. aastast vanast süsteemist uude üle tulles kehtib erand. Kui teile varem makstud töövõimetuspension oli kehtivast töövõimetoetuse määrast suurem, siis makstakse teile töövõimetoetust sama palju, kui varem saite töövõimetuspensioni.

Töövõimetoetuse oletatavat suurust aitab arvutada Sotsiaalministeeriumi loodud kalkulaator: töövõimetoetuse kalkulaator[4]. Kalkulaatori abil saadud tulemusel on informatiivne tähendus. Töövõimetoetuse määrab töövõime hindamise tulemuste põhjal Eesti Töötukassa.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tööelu. "Töövõimetus".
  2. Tlu. "Töövõimetus".
  3. Eesti Patsientide Esindusühing. "Puue ja töövõimetus".
  4. Sotsiaalministeerium. "Töövõimetoetuse kalkulaator".
  5. Eesti töötukassa. "Töövõimetoetuse suurus ja üleminekuaeg".