Toitjakaotuspension

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Toitjakaotuspension on sotsiaalkindlustuse või erakindlustuse poolt makstav rahaline hüvitis toitja kaotuse korral. Toitjakaotuspension kui sotsiaalkindlustushüvitis on olemas kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, kuid hüvitisele õigust omavate isikute ringid ning hüvitise arvutamise ja maksmise põhimõtted erinevad riikide vahel suuresti.

Rahvusvahelised standardid toitjakaotuspensioni suhtes sätestavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid nr 102 ja 128 ning Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks.

Eestis on toitjakaotuspension üks riikliku pensioni liik. Õiguse riiklikule toitjakaotuspensionile sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus.[1] Üldjuhul on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral nendel perekonnaliikmetel, kes olid toitja ülalpidamisel. Lapsel, vanemal ja lesel on õigus toitjakaotuspensionile siiski sõltumata sellest, kas toitja neid reaalselt ülal pidas või mitte. Lapsel on õigus toitjakaotuspensionile kuni 18-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 24-aastaseks saamiseni. Lesel on õigus toitjakaotuspensionile üksnes siis kui ta ei tööta ja kasvatab toitja kuni 3-aastast last, samuti raseduse ajal, või kui lesk on püsivalt töövõimetu või pensionieas.[2] Viimasel kahel juhul on lesel aga enamasti õigus ka vastavalt töövõimetuspensionile või vanaduspensionile, mis on valdavalt kõrgemad kui toitjakaotuspension.

Toitjakaotuspensioni maksmisel on veel tingimuseks, et toitjal pidi olema surma päevaks seaduses nõutav pensionistaaž. Vastav pensionistaaži nõue sõltub toitja vanusest surma hetkel. Kui toitjal puudus nõutav pensionistaaž, siis võib pereliikmetel olla õigus rahvapensionile toitja kaotuse alusel.

Mõnede ametite esindajate perekonnaliikmetel on õigus toitjakaotuspensionile eriseaduste alusel. Kui politseiametnik või kaitseväelane hukkub teenistusülesannete täitmisel, tekib tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel õigus toitjakaotuspensionile vastavalt politsei ja piirivalve seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse alusel. Vastav eripension on üldjuhul kõrgem kui riiklik toitjakaotuspension.

Toitjakaotuspensioni, rahvapensioni ja eripensione toitja kaotuse alusel maksab Sotsiaalkindlustusamet.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Riikliku pensionikindlustuse seadus
  2. Sotsiaalkindlustusamet. Toitjakaotuspension

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]