Võrdsus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on sotsiaalsete suhete mõiste kohta; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit võrdus.

Prantsuse revolutsiooni moto Liberté, égalité, fraternité teine põhimõte. Naine, õigluse allegooria, kannab vasakus käes inim- ja kodaniku õiguste deklaratsiooni. Graveering aastast 1793, autor Jean-Guillaume Moitte (1746-1810)

Võrdsus on inimmõistuse poolt sõnastatud ideaal, mis objektiivsetel põhjustel ei saa mitte kunagi realiseeruda. Universumi ja meie materiaalse elukeskkonna iseloomulikuks tunnuseks on ebavõrdsus ja see on ka toimivate protsesside liikumapanevaks jõuks: rõhu või temperatuuri või … erinevus.

Täielik võrdsus tähendab protsesside täielikku seiskumist, mida füüsikas nimetatakse soojussurmaks ja elusorganismi puhul füüsilise keha surmaks, s.t elutegevuse aluseks olevate protsesside lõppemist. Ühiskondlikult tähendab võrdsuse ideaali saavutamine, et inimesel pole enam võimalik midagi soovida ega millegi poole püüelda. Kirjanduses märkis sellist olukorda Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832) raamatus "Faust" hetkega, mil raamatu peategelane hüüatab: "Oh ilus hetk, oh viibi veel!"

Mõiste "sotsiaalne võrdsus" märgib ühiskondlikku ideaali, milles inimestel on ühesugune staatus.


Võrdsus poliitikas[muuda | muuda lähteteksti]

Õiguse küsimus[muuda | muuda lähteteksti]

Võrdsuse idee tõusis esile tänu loomuõiguse kontseptsioonile, mille järgi kõikidel inimestel on oma sünnipärast johtuvalt võrdne õigus elule. Martin Lutheri (1483-1546) poolt algatatud reformatsioonist kasvas Saksamaal välja protestantlik loomuõigus, mille esindajad (Hugo Grotius 1583-1645 ja Samuel von Pufendorf 1632-1694) leidsid, et seaduse ees peavad kõik inimesed olema võrdsed. See arusaam sai osaks inimõiguse kontseptsioonist ning fikseeriti sellisena Ameerika Ühendriikide konstitutsioonis 1787 aastal. Inimese põhiõiguseks loetakse õigust elule, enesemääramisele, isiku-, eraelu- ja eraomandi puutumatusele.

21. sajandil on ikka veel territoriaalriike, mis ei tunnusta inimeste õigust eraomandile ja selle puutmatusele, haridusele, tervishoiule ja sotsiaalsele kindlustatusele.

Õigusloome[muuda | muuda lähteteksti]

 Pea 4000 aastat domineeris arusaam, et õiguskord pärineb Jumalalt ning seda rahvale vahendanud ilmalikud ja vaimulikud valitsejad ei allu selles sätestatule. 19. sajandi revolutsioonide käigus hakati tühistama päriliku eliidi eesõigusi ning algas üleminek võrdse hääleõiguse põhimõtte seadustamisele. Ideaalis tähendab see, et igal inimesel on üks hääl ja otsuse määrab see, kas selle poolt on enamus.

Õigusloome kujundamisel on oluline roll veel õigusel koguneda ja avaldada meelt valitsevate institutsioonide poolt algatatud või toime pandud õiguslike muudatuste suhtes.

Rikkuse küsimus[muuda | muuda lähteteksti]

Vana- ja keskaja kogukondades kehtis põhimõte, igal vaba kogukonna liikmel peab olema kasutada võrdne võimalus kasutada kogukonna vara, mis praktikas tähendas võrdse suuruse ja mullaviljakusega maatükki, mis asub enam-vähem sama kaugel külast. Praktikas tähendas see, et kõigil pidi olema võrdne võimalus kindlustada enda ja oma pere toimetulek.

Industriaalsete revolutsioonide käigus sai põhiliseks toimetuleku allikaks ettevõte ja palgatöö. Süvenevast ebavõrdsusest sündis uus ideoloogiline liikumine, mis nõudis tootmisvahendite natsionaliseerimist ja nende üleandmist riiki valitsevate ametnikele. Sotsialistid uskusid ja hiljem kommunistid realiseerisid selle idee ning juurutasid plaanimajanduse, mis pidi tagama kõigile võrdse materiaalse heaolu.

Anarhistlikud töölisliikumised, mis eitasid riikliku ja/või parteilise bürokraatia vajalikkust, võtsid 1930-ndate aastate majandussurutise ajal Kataloonias omanike poolt mahajäetud tehased enda kontrolli alla, kuid säilitasid eraomanduse jagades osaluse ettevõttes töötajate vahel sündikaadi põhimõttel. Kuna tehaste omanikud ei tahtnud sellega leppida, siis põhjustas see Hispaania kodusõja puhkemise.

20. sajandi lõpus, heaoluühiskonda rajavates territoriaalriikides hakkasid mitmed humanistid propageerima võrdse tulemuse (Equality of outcome)  ideed, mis praktikas tähendas, et kõigil peaks olema võrdne hulk raha kasutada.[1]

Rootsi majandusteadlane Assar Lindbeck (s 1930) märkis oma ettekandes, mille ta tegi 1984. aasta Nobeli sümpoosionil:

„Sageli usutakse, et konfliktid tulude ebavõrdse jagunemise pärast vähenevad, kui tulude jagunemine võrdsustub, nagu loodetakse ka ebaõigluse ja kadeduse taandumist. ... Need, kes arvavad, et jagunemisest tulenevaid konflikte põhjustab üleüldine ebavõrdsus või tulude erinevus, ... eeldavad ilmselt, et võrdsuse suurenemisel väheneb võrdsuse taotlemise tung.

Näiteks arvab keskmine hääletaja, et liikudes suurema võrdsuse poole, s.t kui vähenevad väikeste ja keskmiste sissetulekute vahelised erinevused, siis lõpevad ka tulude ebavõrdse jagunemise tõttu tekkivad konfliktid. Kahjuks ei ole see siiski kuidagi võimalik. Tegelikult võib asja vaadelda ka vastupidi.

Esiteks, avaliku võimu teadlikud sammud tulude ümberjagamisel põhjustavad tulude ümberjagamise teemalisi poliitilisi debatte ja konflikte rohkem kui ükskõik milline teine teema.

Teiseks, üksikisikute valmidus suurendada oma tulusid tööviljakuse suurendamise abil väheneb, kui maksumäärad suurenevad. Enamgi veel — kuigi see on rohkem teoreetiline moment — inimesed võivad tunda kadedust vaid nende suhtes, kellel on pisut suuremad tulud kui neil endil, kuna neid tulusid tajutakse oma võimekuse piirides, mitte aga väga rikaste isikute suhtes. Tõsiasi on see, et mida võrdsem tulude jagunemine on saavutatud, seda häälekamaks muutuvad konfliktid järelejäänud ebavõrdsuse pärast, kuna üha enamatel inimestel on võimalus võrrelda ennast teiste sarnastes oludes olevate inimestega.“

Heaoluühiskonna poliitikas saabki võrdsust taotleda kas lähtepositsioonil (s.t võrdne võimalus õppida, saada võimetekohast tööd, elada tervena jms) või lõpptulemusel (võrdne heaolu või hulk vahendeid selle saavutamiseks). Inimkonna ajalooline kogemus on näidanud, et kui üritatakse plaanimajanduse vormis jagada heaolu kõigile võrdses koguses, siis tähendab see antud tsivilisatsiooni lõppu. Vastavat poliitikat juurutati nn Sumeri "kuldajastul" (Uus-Sumer a-tel 2100-2000 eKr), Rooma Impeeriumis Diocletianuse valitsemisajal (284-305 pKr) ja Nõukogude Liidus (1930-1990).

Võrdsus kui ühiskonda kirjeldav dimensioon[muuda | muuda lähteteksti]

Võrdsuse telg ühiskonna mitmedimensioonilises (Vabadus, Võrdsus, Vendlus) käsitluses.

Sotsiaalse korra teoorias märgib võrdsuse dimensioon rikkuse jagunemist ühiskonnas. Selle parempoolne osa esindab eraomandil põhinevat kapitalistlikku ühiskonnakorraldust ja vasakpoolne osa kogukondlikul või riiklikul ühisomandil põhinevat humanistlikku ühiskonnakorraldust.[2]

Telje parempoolses osas domineerib egoistlik soov parandada enda ja oma lähedaste toimetulekut ning üleüldist heaolu, mis on turumajanduse ja tehnoloogilise arengu liikumapanev jõud. Kuid kui kapitali kontsentreerub väheste kätte, siis asendub vaba turumajandus elitaristliku klassiühiskonnaga, milles kapitali kasutatakse ekspluateerimiseks ja ebaõiglusel põhineva ühiskonnakorra kindlustamiseks.

Telje vasakpoolses osas on liikumapanevaks jõuks altruism, s.t arusaam et keegi ei tule üksi selles maailmas toime ning oma tuleviku kindlustamiseks on parem aidata hädasolijaid ja suurendada kogukonna või ühiskonna kui terviku heaolu. Selle eelduseks on kas kogukonna ühisomand, mida kõigil kogukonna liikmetel on võrdne õigus kasutada või tulude riigistamine maksude kaudu ning selle laialijagamine riigi bürokraatliku organisatsiooni poolt dotatsioonide ja abirahade vormis.

Inimesed, kes esindavad telje parempoolset osa väärtustavad esmajoones materiaalset kapitali. Telje vasakpoolset osa esindavad inimesed väärtustavad rohkem sotsiaalset kapitali, mille suurus ilmneb kriisi olukorras.

Võrdsuse ja võrdõiguslikkuse definitsioonide sarnasus[muuda | muuda lähteteksti]

Võrdsuse ja võrdõiguslikkuse vahel on sarnasusi. Vastavalt ühele definitsioonile käib võrdõiguslikkus sugudevahelise võrdsuse kohta, samas võrdsuse all võib mõelda ükskõik milliseid kogukondi või indiviide. Alternatiivne definitsioon näitab, et võrdsus on indiviidipõhine, samas kui võrdõiguslikkus tähendab võrdsust erinevate kollektiivide vahel. Nimetatud definitsiooni alusel saab rääkida võrdõiguslikkusest näiteks erinevate rahvuste vahel, mitte ainult sugude vahel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Phillips, A. (2004). Defending equality of outcome, Journal of Political Philosophy, 12/1, 2004, pp. 1–19, Defending Equality of Outcome, Accessed July 12, 2013
  2. Tammert, paul (2019). Millist riiki. Tallinn: Aimwell. Lk 29-31. ISBN ISBN 978-9949-7312-0-6 (epub).