Parandamisõigus

Allikas: Vikipeedia
Linuxi-huviline parandab arvutit.

Parandamisõigus on omandiõigusest tulenev omaniku võim omandit vabalt modifitseerida ja parandada. Õigus kohaldub loomuldasa kõigile asjadele, kuid parandamisõiguse riivete tõttu reguleeritakse seadustega eriti autode, elektroonika ja põllumajandustehnika parandamist. Õigus parandamisele vastandub piirangutele nagu nõue kasutada ainult tootja hooldusteenuseid, piiratud ligipääs vajalikele tööriistadele ja komponentidele ning tarkvaralised takistused.

Definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Parandamisõigus on lõppkasutaja voli tooteid piiranguteta parandada. Kuigi õigus kohaldub kõigile asjadele, defineeritakse see sageli tehnika, elektrooniliste seadmete või autode parandamise kontekstis. Siinkohal on olulised neli põhimõtet:

  • seade olgu kokku pandud ja konstrueeritud nii, et seda on lihtne parandada;
  • lõppkasutajatel ja iseseisvatel remonditöökodadel olgu ligipääs originaalvaruosadele ja vajalikele tööriistadele (nii tarkvara kui ka füüsilised tööriistad) õiglastel turutingimustel;
  • parandamine olgu loomuldasa võimalik ja tarkvara ei tohi seda takistada;
  • tootja kommunikeerigu selgelt seadme parandamise võimalust[1].

Olulisus[muuda | muuda lähteteksti]

Parandamisõigus soosib seadme asendamise asemel selle parandamist ja teeb parandustöö taskukohasemaks. Seeläbi muutub majandus jätkusuutlikumaks ja väheneb elektroonikajäätmete hulk. Seetõttu on õiguse toetamine võtnud mitmel pool maailmas sotsiaalse liikumise mõõtme, sealhulgas ka Euroopas[2].

Euroopa Parlament näeb õigust parandamisele olulise tegurina Euroopa Liidu (EL) ringmajanduse saavutamise plaanis. See on osa Euroopa roheleppest, misläbi püüdleb EL 2050. aastaks kliimaneutraalsuse poole. Parandamisõiguse seadusandluse vajalikkust põhjendatakse nelja argumendiga:

  • Eurobaromeetri uuringu järgi tahaks 77% EL-i tarbijatest uute toodete ostmise asemel olemasolevaid parandada. Parandamise hind ja teenuse kasin kättesaadavus sunnivad aga uusi tooteid ostma.
  • Jätkusuutlikumat tarbimist takistab kulumine, sest osa tooteid ongi konstrueeritud kindla pikkusega kasutusajaga. Mõnel juhul takistab seadme konstruktsioon osade eemaldamist ja asendamist.
  • Elektroonika on EL-i kõige kiiremini kasvav reostusallikas. Näiteks 2017. aastal koguti rohkem kui 3,5 miljonit tonni elektroonikat, millest taaskasutati ainult 40%.
  • Elektroonika parandamine on keskkonnale kasulik, sest see vähendab ressursikasutust, kasvuhoonegaaside emissiooni ja energiatarbimist.[3]

Rakendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Seni pole üldist parandamisõiguse seadust, mille asemel on tootekategooriaid reguleerivad õigusaktid. Näiteks Colorado osariik võttis esimesena vastu põllutehnika parandamist lubava seaduse[4]. 2023. aasta seisuga kehtib parandamist reguleeriv seadus neljas Ühendriikide osariigis ja mitu teist osariiki menetleb parandamisõiguse seadust[5].

Euroopa Komisjon esitas 22. märtsil 2023 ettepaneku tarbekaupade parandamise ühiste reeglite kehtestamiseks[6]. Direktiiv on võrreldes Ühendriikide osariikide seadustega üldisem, sest kohaldub tarbekaupadele ja mitte kindlale tootekategooriale nagu elektroonika või põllumajandustehnika[7].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Klosowski, Thorin. (15. juuli 2021). What You Should Know About Right to Repair. The New York Times Wirecutter. Vaadatud 31. oktoobril 2023.
  2. Who we are. Right ro Repair Europe. Vaadatud 31. oktoobril 2023.
  3. Miks on „õigus parandamisele" seadusandlus oluline?. Euroopa Parlament. Vaadatud 31. oktoobril 2023.
  4. Flowers, Bianca. (13. aprill 2023). Colorado passes first US right to repair legislation for farmers. Reuters. Vaadatud 3. novembril 2023.
  5. Right to Repair 2023 Legislation. National Conference of State Legislatures. Vaadatud 3. novembril 2023.
  6. Right to repair: Commission introduces new consumer rights for easy and attractive repairs. European Commission. Vaadatud 3. novembril 2023.
  7. Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV kaupade parandamist edendavate ühiste normide kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ning direktiive (EL) 2019/771 ja (EL) 2020/1828. EUR-Lex. Vaadatud 3. novembril 2023.