Tarbekaubad

Allikas: Vikipeedia

Tarbekauba [1] (valmistoodangu) all peetakse silmas lõpptarbimiseks mõeldud kaupu.[2] Valmistoodangut eristab muust toodangust asjaolu, nagu juba nimest võib eeldada, nendest enam midagi edasi ei toodeta. See tähendab, et peale ostmist lõpptarbija tarbib toote ära, selle asemel et kasutada seda mingi edasise toote tootmiseks. [3][4]

Ettevõtted toodavad lõpptoodangut toormaterjalide, kapitalikaupade (masinad, seadmed ning tööstuslikud transpordivahendid[2]) ja tööjõu kombineerimisel.

Turunduseesmärkide jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Turunduseesmärkidel saab tarbekaupu lahterdada neljaks kategooriaks, lähtudes tarbijakäitumisest, kuidas ning kui tihti tarbijad kindlaid tooteid ostavad:

  1. esmatarbekaubad – igapäevaelus tarvilik kaup, näiteks söök, jook, riided, ravimid, bensiin, hügieenitarbed;
  2. valikkaubad – kavandatud ost, külastatakse mitut poodi, valitakse põhjalikult hinnast, kvaliteedist, moest ja kauba eriomadustest lähtuvalt, näiteks mööbel, tehnika;
  3. eri- ehk luksuskaubad – kavandatakse eelnevalt, üldjuhul hind on kõrge ja kaupa ei müüda massiliselt, näiteks autod, antiik, väärisehted, juveelid;
  4. võõrkaubad – neid kaupu ostja ise ei otsi, mistõttu nende kaupade puhul on vaja ostjas tekitada ostusoov, näiteks kindlustus- ja meditsiiniteenused. [3][5]

Tarbekaupade kategooriad[muuda | muuda lähteteksti]

Majanduslikust vaatepunktist saab tarbekaubad liigitada kolme peamisesse kategooriasse:

  1. vastupidavad ja kestvad – kestavad kauem kui kolm aastat, näiteks tehnika;
  2. mittepüsivad – kestavad vähem kui kolm aastat, näiteks söök, jook, hügieenitooted;
  3. teenused – tarbitakse kohe, näiteks iluteenused, raviteenused, haridus, transport, pangandus. [3][4]

Peamise osa (rohkem kui 50%) jõukate riikide majanduse koguproduktist moodustavad teenused.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Final good".
  2. 2,0 2,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2020. Vaadatud 25. veebruaril 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. 3,0 3,1 3,2 "Consumer goods".
  4. 4,0 4,1 4,2 https://marketbusinessnews.com/financial-glossary/consumer-goods/
  5. "Toote liigid". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2020.