Jätkusuutlik majandus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Jätkusuutlik majandus ehk majanduslik jätkusuutlikkus[1] on majanduse liik, kus inimesed saavad tegeleda töövalikutega, mis on osa seadusega piiratavast ettearvatavast ökoloogilise valitsemise süsteemist. Sellist lõpuolukorda iseloomustab turupõhine makroökonoomika stabiilsus, kontroll varimajanduse ja majanduspõhiste ohtude, nagu turumajanduse rahu ja arengu, üle. Ökonoomika valitsemine viitab poliitikate, seaduste, regulatsioonide, institutsioonide, praktikate ja indiviidide kogumile, kes kujundavad riigi majanduse aktiivsuse koha konteksti üle.[2] Teise definitsiooni järgi on ta järgmine: „Majanduslik jätkusuutlikkus on majanduse võime toetada teatud tasemel majanduslikku tootmist igavesti.“ Peaeesmärgiks on saavutada majanduskasv vähendatud keskkonnamõjuga.[3]

Vajalikkus[muuda | muuda lähteteksti]

Lai konsensus eksisteerib, et jätkusuutlikul, heaolu ergutaval majanduskasvul on potentsiaal parandada elamisstandardeid, vähendades gruppidevahelisi ebavõrdsusi, suurendades esmatarbekaupade ja -teenuste kättesaadavust ning laiendades üleüldisi võimalusi.[4] Majanduslikud võimalused ja kasv toovad rahvale rahu, eriti kohalikele ettevõtjatele. Majanduslik läbikukkumine on tõestatult peamine faktor, mis võib muuta poliitilisi ja sotsiaalseid erimeelsused suuremahulisse vägivalda. Ilma suurejooneliste täiendusteta majanduslikku tegevusse, ei ole rahu jätkusuutlik. [5]

Alused[muuda | muuda lähteteksti]

Jätkusuutliku majanduspoliitika aluseks on terviklik tootepoliitika (TTP). Määratletud on viis tervikliku tootepoliitika põhimõtet:

  • olelusringi mõtteviis – käsitletakse toote kogu olelusringi ja suund on toote kumulatiivse keskkonnamõju vähendamisele nö hällist hauani;
  • töötamine turgudega – turgude suunamine säästva arengu poole (keskkonnasõbralike toodete valmistamise ja nõudluse suurendamiseks);
  • huvirühmade kaasamine – kõigi tootega seotud huvirühmade (nt tööstus, tarbijad, valitsusasutused) tegevuse toetamine nende huvisfääris ning huvirühmade koostöö soodustamine. Tööstusettevõtted võivad rakendada keskkonnahoiu põhimõtteid tootearenduse etapis, tarbijad saavad suurendada keskkonnahoidlike toodete tarbimist, valitsusasutuste roll on majanduslike ja õiguslike tingimuste loomine jne;
  • pidev täiustamine – toote keskkonnamõju vähendamiseks tuleb täiustusi teha mitmes valdkonnas (nt tootearendus, tootmine, kasutamine ja kasutuselt kõrvaldamine);
  • mitmed poliitikavahendid – terviklik tootepoliitika eeldab mitmete rakenduslike vahendite olemasolu, kuna turul on väga erinevaid tooteid ja nendega seotud huvirühmi. Vahendeid on nii vabatahtlikke kui regulatiivseid, nii kohaliku kui rahvusvahelise ulatusega. TTP raames töötatakse rohkem vabatahtlike vahenditega, kuigi vajalikuks võivad osutuda ka regulatiivsed meetmed;[6]

Saavutamiseks vajalikud vahendid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Uute valitsemisvormide loomine.
  • Uute majanduse näitajate loomine.
  • Uute investeerimisviiside ja ärimudelite loomine.
  • Hariduse väärtustamine.
  • Regionaalse ökostrateegia ja tööstuse sümbioosi arendamine.
  • Hooandja programmi ja inimesed-eraettevõtted-riik partnerluse väärtustamine.
  • Grupipõhise jätkusuutlikkuse ja kohaliku tasandi iseseisvuse initsiatiivide arendamine.
  • Keskkonna ja tervisega seonduvate tegevuste ühendamine.[7]
  • Tootmine peab vastama alljärgnevatele küsimustele jaatavalt:
  1. Kas see on jätkusuutlik?
  2. Kas ta toetab hästi süsteemi eesmäki?[8]

Tulud[muuda | muuda lähteteksti]

Keskkonnakaitsealased tulud:

  • väheneb saasteainete hulk;
  • paraneb töötajate töötervishoid;
  • väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega;

Tulud:

  • alanevad juhtimis- ja tootmiskulud;
  • hoitakse kokku energiat, vett, auru;
  • vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest;
  • vähenevad kapitaalmahutused tulevikus;

Täiendavad tulud:

  • paraneb konkurentsivõime;
  • suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks;
  • paraneb avalikkuse suhtumine;[9]

Näide selle poole püüdlemisest[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Komisjon tegeleb jätkusuutliku majanduse loomisega kõikides oma liikmesriikides programmiga „Path towards a sustainable EU comision“. Selles kirjeldatakse visiooni, millel on 4 osa: globaalsed ühendatud initsiatiivid, jagatud ringstrateegiad, kohalik omavarasus ja kompaktne roheline innovatsioon. Nendel osadel on eraldi omad eesmärgid.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]