Ringmajandus
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Ringmajandus (inglise circular economy) on majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduskasutusel[1]. Toodete kokku kogumine nende olelusringi lõpus ja materjalide eraldamine võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks[1].
Ringmajandus vajab uuenduslikke disaini- ja tootmismeetodeid, korralduslikke süsteeme (nt tagastamise logistika) ja ärimudeleid. Ringmajanduses muutub vajaduste rahuldamine teenuste abil tähtsamaks kui toodete omamine[1].
TÄNA VALITSEB MAAILMAS LINEAARNE MAJANDUSMUDEL
Täna on maailmas levinud lineaarne majandusmudel, mis lihtsustatult toimib järgmiselt: ammutatakse maavarad, millest valmistatakse tooted, mida kasutatakse ja seejärel visatakse ära. Erinevaid materjale segatakse omavahel kokku, mis raskendab hilisemat materjalide taaskasutamist ja vähesed ettevõtted mõtlevad toote disainimise ja arendamise algetapis sellele, kuidas nii toodet, kui selles kasutatavaid materjale saaks hiljem (peale toote eluiga) taaskasutada.
UUS MAJANDUSMUDEL ON RINGMAJANDUS
Ringmajandus mudel on majandusmudeli uus generatsioon. Selle eesmärgiks on jätkusuutlikkus ka olukorras kus planeedil elab üle 7 miljardi inimese ja loodusressurssid kahanevad kiiremini kui need taastuda jõuavad.
Ringmajanduse mudelis[2]
- hoitakse lahus looduslikud ja tehislikud materjalid, et suurendada nende taaskasutusvõimalusi;
- juba materjalide ja toodete disainimisel arvestatakse sellega, kuidas neid saaks hiljem taaskasutada;
- toodetakse vähem, pannakse rohkem rõhku kvaliteedile;
- tarbija ei osta asju ja ei oma, vaid rendib;
- läbimõeldud on ka toodete tagastamislogistika, st et toodete tagastamine on teenuse üks osa;
- tooted suunatakse peale esmast kasutamist järelturule või ümbertöötlemisele;
- vaid 5% algsetest materjalidest läheb põletamisele või prügilasse.
KÕIK MIS LOODUSEST VÕETAKSE, PEAB JÄÄMA KASUTUSSE VÕIMALIKULT PIKAKS AJAKS
Ringmajanduse mudeli puhul hoitakse lahus looduslikud ja tehislikud materjalid. Suurt rõhku pannakse materjalide ja toote disainile. Eesmärgiks on saavutada toodete hea kvaliteet ja pikk eluiga. Ostmise asemel suunatakse inimesed pigem tooteid rentima.
NÄIDE: Ringmajandusmudelis ei osta inimesed endale koju pesumasinat, vaid see renditakse teenuspakkujalt. Pesumasinad on toodetud kallimatest materjalidest ja nende eluiga ületab kordades tänaste populaarseimate 300–500-euroste pesumasinate eluiga. Kui toode on moraalselt või tehniliselt vananenud vahetab teenusepakkuja selle välja. Vajadusel see pesumasin hooldatakse või remonditakse ja suunatakse edasi kolmandatesse maadesse, kus elanikkond on hinnatundlikum. Peale masina eluiga see demonteeritakse ja materjalid suunatakse taaskasutusse. Juba pesumasinat disainides on arvestatud selle konstruktsiooni ja materjalidega nii, et neid oleks võimalik hiljem maksimaalselt taaskasutada.
RINGMAJANDUSE OSA ON KÕIKI ETAPPE LÄBIV TOODETE JA TEENUSTE DISAIN
Kui täna mõeldakse disaini all eelkõige toote välimust, siis ringmajanduses on see kõige alus, läbides kõiki toote või teenusega seotud etappe. Tootja mõtleb läbi ,milliseid materjale kasutatakse, et toote eluiga oleks võimalik pikk, et toode oleks energiasäästlik ja hiljem suurimal viisil taaskasutatav. Toode jõuab tarbijani läbi teenuse ehk mõeldakse läbi ka teenusedisain, kuidas toode tarbijani jõuab, kui suured on toote kasutajamugavus ehk ekspluatatsiooni kulud, kuidas jõuab toode tarbija juurest tagasi tootjani või kasutatud asjade turule jne. Kõik eelnev on üks terviklik ahel.
Ringmajanduse vajab toimimiseks paljude erinevate osapoolte panust. See tähendab, et ringmajanduse toimimist toetab seadusandlus, haridus- ja teadusvaldkond, investorid, materjalide tootjad, toodete tootjad, teenuse osutajad, jäätmekäitlejad ja loomulikult kõige olulisem osapool tarbija, kes peab muutma oma seniseid tarbimisharjumusi.
