Ringmajandus

Ringmajandus (inglise circular economy) on normatiivne majandusmudel, mis seab esikohale ressursside jätkusuutliku kasutuse. Ringmajandust kirjeldatakse sageli vastandudes tänapäeval üldlevinud, eelkõige pärast tööstusrevolutsiooni arenenud maailmas levinud nn lineaarsele majandusmudelile, mis seisneb erinevate nn taastumatute toorressursside (maavarad, õhk, vesi jne) hankimisel keskkonnast (nt kaevandamisel), ümbertöötamiseks tooteks ja pärast selle ärakasutamist äraviskamises.

Ringmajandus kirjeldab, kuidas pidevale majanduskasvule orienteeritud majandus viib ühelt poolt ressursside paratamatule lõppemisele – näiteks ennustatakse peatset naftatootmise tippu, värske vee varud ammenduvad, ja ahela lõpus tekitatakse aina kasvav kogus jääke, mis koormavad keskkonda, muutes mitte vaid inimeste vaid kõikide elusorganismide eksistentsi maal aina keerulisemaks, kui mitte võimatuks. Kõige laiemat mõju omavaks jääkproduktiks on kasvuhoonegaasid, mille liigse koguse kuhjumise tulemus atmosfääris ning maailmameres on globaalne kliima soojenemine ja kliimakatastroof.

Lineaarse majandusmudeli raames võetakse loodusest ressursid, tehakse toode, kasutatakse, ja visatakse ära. Tootjad ei pööra tähelepanu sellele, kuidas ja mil määral saaks toodet pärast selle eluiga taaskasutada

Ringmajandus vajab uuenduslikke disaini- ja tootmismeetodeid, korralduslikke süsteeme (nt tagastamise logistika) ja ärimudeleid. Ringmajanduses muutub vajaduste rahuldamine teenuste abil tähtsamaks kui toodete omamine.

Ringmajanduse käsitlused laienevad ka teenustele – neid tuleb osutada ja tarbida, tuginedes samadele põhimõtetele: säästlikult, tekitamata jäätmeid jne.

Ringmajanduse mudel

Üldine loosung on "Kõik, mis loodusest võetakse, peab jääma kasutusse võimalikult pikaks ajaks".

Ringmajanduse mudelis

• hoitakse lahus looduslikud ja tehislikud materjalid, et suurendada nende taaskasutusvõimalusi;
• juba materjalide ja toodete disainimisel arvestatakse sellega, kuidas neid saaks hiljem taaskasutada;
• toodetakse vähem, pannakse rohkem rõhku kvaliteedile;
• tarbija ei osta asju ja ei oma, vaid rendib;
• läbimõeldud on ka toodete tagastamislogistika, st et toodete tagastamine on teenuse üks osa;
• tooted suunatakse pärast esmast kasutamist järelturule või ümbertöötamisele;
• vaid 5% algsetest materjalidest läheb põletamisele või prügilasse.

Näide. Ringmajandusmudelis ei osta inimesed endale koju pesumasinat, vaid see renditakse teenuseosutajalt. Pesumasinad on toodetud kallimatest materjalidest ja nende eluiga ületab kordades tänaste populaarseimate 300–500-euroste pesumasinate eluiga. Kui toode on moraalselt või tehniliselt vananenud vahetab teenuseosutaja selle välja. Vajadusel see pesumasin hooldatakse või remonditakse ja suunatakse edasi kolmandatesse maadesse, kus elanikkond on hinnatundlikum. Pärast masina eluea lõppu see demonteeritakse ja materjalid suunatakse taaskasutusse. Juba pesumasinat disainides on arvestatud selle konstruktsiooni ja materjalidega nii, et neid oleks võimalik hiljem maksimaalselt taaskasutada.

Ringmajanduse vajab toimimiseks paljude osapoolte panust. See tähendab, et ringmajanduse toimimist toetab seadusandlus, haridus- ja teadusvaldkond, investorid, materjalide tootjad, toodete tootjad, teenuse osutajad, jäätmekäitlejad ja loomulikult kõige olulisem osapool tarbija, kes peab muutma oma seniseid tarbimisharjumusi.

Ringmajanduses on kesksel kohal toote disain, mis läbib kõiki toote ja teenuse etappe. Materjalide valikust kuni toote tagastamiseni pärast selle kasutamist. Ringmajanduse süsteem saab toimida vaid kõigi osapoolte koosmõjul

Seosed majanduse ja muude teadustega

Traditsioonilise majandusteaduse mikroökonoomika mõistes on ringmajandus normatiivne reeglistik, mille eesmärk on neutraliseerida täielikult majanduse negatiivsed välismõjud keskkonnale.

Muude majanduse valdkondadega ja probleemidega nagu näiteks heaolu jaotus, sotsiaalne võrdlus, rahandus, intressid, väliskaubandus jne ringmajandus otseselt ei tegele, samas selle printsiibid võivad puudutada paljusid neid valdkondi.

Ettevõtlussektori ja teaduse koostööna investeeris 2020. aastal keskkonnasõbralik ettevõte Ragn-Sells ligikaudu ühe miljoni euro põlevkivi põlemismaterjalide uurimistöödesse Eestis, mis on kooskõlas Euroopa Liidu järjekindla plaaniga lõpetada loodusvarade raiskamine, et laialdasemalt transformeeruda ringmajandusse.

Kriitika

• Ringmajandus ei ole terviklik majandusmudel, fokuseerib ühele kitsamale probleemile.
• Väidetakse, et ressursside otsasaamine pole oluline probleem, sest tehnoloogiliste vahenditega on võimalik leida ning kasutusele võtta pidevalt uusi ressursivarusid ja tulevikus on võimalik kaevandada näiteks haruldasi metalle eksoplaneetidelt.
• Väidetakse, et reostus pole oluline probleem, meil on alati kohti kuhu seda paigutada.
• Mitu tuntud Eesti teadlast nagu Endel Lippmaa ja Anto Raukas ning poliitikut nagu Martin Helme on väitnud, et inimtekkelist kliimasoojenemist ei toimu ja tegu on ülemaailmse vandenõuga.
• Tootmise ja tarbimise ümberkorraldamiseks on vajalikud omakorda lisakulud ja inimeste käitumise, tarbimisharjumuste muudatused on kulukad ning senistele harjumustele ja ootustele liialt vastukäivad.

Vaata ka

• biomajandus
• keskkonnamajandus
• rohemajandus
• sinine majandus
• tasakaalumajandus
• ökoloogiline majandus

Välislingid

• http://www.circulareconomy.com/
• http://www.ragnsells.ee/keskkond/ringmajandus/
• http://www.ellenmacarthurfoundation.org/
• Video: Re-thinking processes