Elektroonikajäätmed

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Elektroonikajäätmed ehk e-jäätmed, ka elektroonikaromud, on elektrilised ja elektroonilised seadmed, mis on tarbija või hulgitarbija poolt täielikult või osaliselt kasutuselt kõrvaldatud jäätmed, samuti praaktooted, mis on tekkinud tootmises, renoveerimis- ja remondiprotsesside käigus. [1]

Suurema osa elektroonikajäätmetest moodustavad igapäevased elektroonilised tarbeseadmed nagu nutitelefonid, tahvelarvutid, süle- ja lauaarvutid, televiisorid. Märkimisväärset osakaalu elektroonikajäätmete tekkimisel omavad ka suured kodumasinad, kütte- ja jahutusseadmed. [2]

Elektroonikajäätmete mõju[muuda | muuda lähteteksti]

Elektroonikajäätmete mõju keskkonnale[muuda | muuda lähteteksti]

Elektroonikajäätmete süsteemitu ladestamine kahjustab keskkonda ja elusolendeid, sest valesti ladestatud elektroonikajäätmetest lekivad kemikaalid, nagu dioksiinid ja polüklooritud bifenüülid, mis saastavad keskkonda ning võivad jõuda inimese toidulauale.[3] Eestis tekib aastas umbes 9000 tonni elektroonikajäätmeid, millest ligikaudu 4000 tonni kogutakse jäätmejaamades ja kogumispunktides kokku ning suunatakse ümbertöötamisse.[4] Maailmas tekib ühe aasta jooksul umbes 50 miljonit tonni elektroonikajäätmeid, millest vormiliselt 20% taaskasutatakse.[5]

Elektroonikajäätmete mõju inimese organismile[muuda | muuda lähteteksti]

Elektroonikajäätmed koosnevad peamiselt raskmetallidest (60%) ja plastist (30%)[6]. Raskmetallid ei lagune vähem ohtlikeks jääkproduktideks[7] ning komponendid võivad pikka aega püsida nii õhus, mullas, vees kui ka settes[8][9][10]. Ka ümbertöötlemisel vabanevad raskmetallid nagu plii, kaadmium ja elavhõbe õhku [11], samuti PVC plasti sisaldavad seadmed eraldavad põletamisel õhku toksilisi dioksiine ja furaane[12]. Eelnimetatud elektroonikajäätmete komponendid võivad põhjustada haigusi elusorganismides. Raskmetallid ning teised toksilised ained jõuavad inimorganismi hingamisteede ja seedekulgla kaudu ning imendumisel läbi naha. Inimorganism ei suuda raskmetalle metaboliseerida ning need kuhjuvad inimkehasse. Kusjuures uuringutes on leitud, et jääkaineid on võimalik organismist väljutada teatud taimsete ravimite abil[13].

Plii[muuda | muuda lähteteksti]

Plii on üks peamistest raskmetallidest, mis elektroonikajäätmetega kaasnevat saastet põhjustab. Pliid sisaldavad trükkplaadid, elektronkiiretorud, joodised ja patareid/akud ning reostus tekib peamiselt mitteametlikul elektroonikajäätmete töötlusel[7][14]. Plii võib põhjustada organismi sattudes oksüdatiivset stressi, põletikku ja apoptoosi[15][16] ning takistada vajalike elementide nagu kaltsiumi, raua ja tsingi omastamist[17][18]. Õhus sisalduv kõrgenenud plii tase elektroonikajäätmetega kokkupuutuvates piirkondades on seotud suurema suremusega kardiovaskulaarsetesse haigustesse[19]. Raskmetallidel on toksiline ja inhibeeriv mõju immuunsüsteemile, kokkupuude pliiga võib põhjustada närvisüsteemi häireid, hingamisteede haigusi[20], kahjustada reproduktiiv- ja skeletisüsteemi ning neerufunktsioone[7][14].

Elektroonikajäätmete käitlemisel ja kokkupuutel pliiga on negatiivne mõju lapse kasvule ja arengule. Piirkondades, kus on suurem kokkupuude elektroonikajäätmetega, on laste pikkus ja kaal (sh. sünnil) madalam kui muudes piirkondades[21][22][23][24][25]. Kõrgenenud plii kontsentratsioon veres suurendab aktiivsus- ja tähelepanuhäire riski[26] ning põhjustab madalamat keele ja kognitsiooni taset[27][28][29][30], samuti sensoorse integratsiooni probleeme[31] ja astmat[7][14].

Kaadmium[muuda | muuda lähteteksti]

Kaadmium on mürgine metall, mida kasutatakse laetavates nikkel-kaadmiumakudes[32], trükkplaatides[33] ja uuemates televiisorites[34]. Kaadmium mõjutab rakkude paljunemist, diferentseerumist ja apoptoosi. Need protsessid on tihedalt seotud DNA parandamise ehk reparatsiooniga. Kaadmium seob end organismis mitokondritega, ja võib madalal kontsentratsioonil pärssida nii rakuhingamist, kui ka oksüdatiivset fosforüülimist[35]. Tänu sellisele käitumisele mõjutab kaadmium inimorganismi potentsiaalseid mutatsioone, kromosoomide deletsioone ja mõjutab vereringlust[36]. Kaadmiumi seostatakse tihedalt neerude[37] ning südame- ja veresoonkonna probleemidega, kuid võib põhjustada ka osteoporoosi ja omada negatiivset mõju reproduktiivsüsteemile[38].

Elavhõbe[muuda | muuda lähteteksti]

Elavhõbedat kasutatakse fluorestsentslampides, patareides/akudes, elektri- ja elektroonikaseadmetes ning nende töötlemine on peamine allikas, kust elavhõbe vabaneb[39]. Elavhõbe on tervisele väga kahjulik oma toksilisuse, vastupidavuse ja võime tõttu bioakumuleeruda eri vormidesse[40]. Elavhõbe akumuleerub kalades ja muudes mereorganismides metüülelavhõbedaks[41] ning jõuab seeläbi meie toiduahelasse. Elavhõbe võib põhjustada tõsiseid närvisüsteemi kahjustusi, neuroloogilisi ja kardiovaskulaarseid haigusi, samuti lootekahjustusi[42][43].

Elektroonikajäätmete ümbertöötamine ja taaskasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ümbertöötamine on elektroonikajäätmete käitlemisel oluline. Kui seda on tehtud nõuetekohaselt, peaks see oluliselt vähendama mürgiste materjalide keskkonda sattumist ja leevendama loodusvarade ammendumist. Alla 20% elektroonikajäätmetest võetakse ametlikult ringlusse, 80% kas ladestatakse prügilasse või taaskasutatakse mitteametlikult – suur osa neist toimub arengumaades käsitsi, pannes töötajad kokku selliste ohtlike ja kantserogeensete ainetega nagu elavhõbe, plii ja kaadmium.[44]

Agbogbloshie töötajad e-jäätmeid põletamas vase eraldamiseks

Üks peamisi väljakutseid on trükkplaatide ümbertöötamine elektroonilistest jäätmetest. Trükkplaadid sisaldavad väärismetalle (nt kuld, hõbe ja plaatina) ja mitteväärismetalle (nt vask, raud ja alumiinium). Üks elektroonikajäätmete töötlemise viise on trükkplaatide sulatamine, vasktraadi saamiseks kaabli varjestuse põletamine ja happes leostumine, et väärtuslike metallide eraldada.[45] Tavaline meetod on mehaaniline purustamine ja eraldamine, kuid selle efektiivsus on madal. Trükkplaatide taaskasutamiseks on uuritud alternatiivseid meetodeid, näiteks krüogeenset lagunemist,[46] mõned muud meetodid on veel uurimisel. Elektroonika nõuetekohane utiliseerimine või taaskasutamine võib aidata vältida terviseprobleeme, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja luua töökohti.[47]

Taaskasutuse eelised[muuda | muuda lähteteksti]

Toorainete taaskasutamine kasutuselt kõrvaldatud elektroonikast on kõige tõhusam lahendus kasvavale elektroonikajäätmete probleemile. Enamik elektroonikaseadmeid sisaldab mitmesuguseid materjale, sealhulgas metalle, mida saab taaskasutada. Lammutamise ja taaskasutusvõimaluste pakkumisega hoitakse kokku loodusressursse ning välditakse õhu- ja veereostust. Lisaks vähendab taaskasutamine uute toodete tootmisel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid.[48] Teine elektroonikajäätmete taaskasutamise eelis on see, et paljusid materjale saab ümber töötada ja uuesti kasutada. Taaskasutatavate materjalide hulka kuuluvad raud ja värvilised metallid, klaas ja mitmesugused plastmaterjalid. Värvilisi metalle, peamiselt alumiiniumi ja vaske, saab uuesti sulatada ja uuesti valmistada. Samuti saab taaskasutada selliseid mustmetalle nagu teras ja raud.[49] Hiljutise 3D-printimise populaarsuse kasvu tõttu on mõned 3D-printerid disainitud (FDM-sort) selliste jäätmete tootmiseks, mida saab hõlpsasti taaskasutada, mis vähendab ohtlike saasteainete hulka atmosfääris.[50] Nende printerite liigset plastikut, mis tuleb välja kõrvalsaadusena, võib samuti kasutada uue 3D-prinditud materjalina.[51]

Elektroonikajäätmete ebaõige käitlemine põhjustab märkimisväärset nappide ja väärtuslike toorainete nagu kuld, plaatina, koobalt ja haruldased muldmetallid, kadu. Praegu võib elektroonikajäätmetes sisalduda koguni 7% maailma kullast, elektroonikajäätmete tonnis on sada korda rohkem kulda kui tonnis kullamaagis. [44]

Elektroonikajäätmed Euroopas[muuda | muuda lähteteksti]

Ainult umbes 40% e-jäätmetest Euroopa Liidus taaskasutatakse, ülejäänud on sorteerimata. 2017 aasta seisuga oli kõige esinduslikum riik, kes taaskasutas ligi 81% kogu elektroonikajäätmetest, Horvaatia. Kõige vähem taaskasutas neid Malta.[52] Euroopa ainuüksi toodab aastas umbes 12 tonni elektroonikajäätmeid. Ainult Aasia maailmajagu toodab rohkem e-jäätmeid. [53]

Euroopa Komisjon võttis 2020 aastal vastu uue ringmajanduse tegevuskava, millega kehtestatakse seadusandlikud ja mitte-seadusandlikud meetmed, mis on just suunatud sellistele valdkondadele, kus Euroopa Liidu tegevus toob tõelist lisaväärtust, nagu näiteks IT ja elektroonika. Selle tegevuskavaga soovitakse luua kvaliteetsemaid, funktsionaalsemaid ja ohutumaid tooteid, mis oleksid inimestele taskukohasemad ja tõhusad, ent ka mida oleks võimalik taaskasutada. Kavaga tuuakse välja ühtne terviklik tootepoliitika raamistik, millega luua jätkusuutlikke tooteid ja muuta ka tarbimisharjumusi, et elektroonikajäätmeid ei tekiks üldse. Üheks nende eesmärgiks oleks luua telefonidele selline laadija, mis sobiks kõikidele telefonidele. Samuti soovitakse luua skeem, millega tagastada või müüa enda vana nutitelefon, laadija ja tahvelarvuti. Esimene selline tegevuskava võeti vastu aastal 2015, mille tulemusena kõik 54 eesmärki said täidetud, seal hulgas ka otsus aastaks 2021 keelata ära ühekordselt kasutatavad teatavad plastiktooted. Uue tegevuskavaga võeti 2020 aasta novembris vastu esimene eesmärk, milleks on kõik Euroopa Liidu turule tulevate patareide jätkusuutlikkus, hästi toimivad, ohutud ja, et patareisi kogutaks ning uuesti kasutaks. [54] [55] [56]

Elektroonikajäätmete utiliseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Elektroonikajäätmete kõrvaldamise meetodid[muuda | muuda lähteteksti]

Elektroonikajäätmete kõrvaldamiseks on mitmeid tavasid ja meetodeid. Näiteks prügilasse ladestamine, happevann ja tuhastamine, mis on tavapraktikaks.

  • Prügilasse ladestamine – kõige populaarsem, kuid mitte keskkonnasäästlik protsess, kuna pinnasesse ja põhjavette juhitakse toksilisi aineid nagu kaadmium, plii ja elavhõbe, mis omakorda saastavad vett ja pinnast.
  • Põletamine – põletamine kõrgel temperatuuril, selleks ettenähtud ahjudes. Mõne võrra parem, sest jäätmete kogust vähendatakse ja taaskasutatud energiat kasutatakse eraldi.
  • Happevann – jäätmed pannakse happesse, mis sööbib lahti metalli. Võib olla ohtlik, kui söövitav jääde satub veekokku.
  • Elektroonikajäätmete taaskasutuse tehnikad
  • Pürolüüsi meetod
  • Hüdrometallurgiline meetod
  • Mehaaniline meetod

Remontimine elektroonikajäätmete vähendamise vahendina[muuda | muuda lähteteksti]

Elektroonikajäätmete ringlusesse võtust tulenevate keskkonnaohtude vähendamiseks ning planeedi päästmiseks on mitu võimalust. Üks e-jäätmete probleemi süvendavatest teguritest on paljude elektri- ja elektroonikakaupade eluea vähenemine. Seda põhjustavad peamiselt kaks tegurit. Esiteks põhjustab tarbijate nõudlus odavate toodete järgi toote kvaliteeti langust ja toob kaasa toote lühikese eluea.[57] Teiseks toetavad tootjad osades sektorites regulaarset täiendustsüklit ja võivad seda isegi sundida läbi piiratud kättesaadavuse varuosadele, hooldusjuhenditele ja tarkvarauuendustele või läbi kavandatud vananemise.

Rahvusvaheline elektroonikajäätmete päev[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2018. aastast tähistatakse iga aasta 14. oktoobril rahvusvahelist elektroonikajäätmete ehk e-jäätmete päeva.[58]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Shruti Rai Bhardwaj. "Extended Producer Responsibility in E-Waste Management", INTERNATIONAL WORKSHOP ON EXTENDED PRODUCER RESPONSIBILITY IN INDIA: OPPORTUNITIES, CHALLENGES AND LESSONS FROM INTERNATIONAL EXPERIENCE, May 12-13, 2016.
  2. https://www.envir.ee/et/uudised/tana-tahistatakse-esimest-korda-rahvusvahelist-e-jaatmete-paeva. Keskkonnaministeerium. "Täna tähistatakse esimest korda rahvusvahelist e-jäätmete päeva", 13.10.2018
  3. Peter Beaumont. "Rotten eggs: e-waste from Europe poisons Ghana's food chain". The Guardian, 24. aprill 2019. Vaadatud 17. detsember 2019.
  4. Indrek Kald. "E-jäätmetest jääb suurem osa Eestis kokku kogumata". Äripäeva ITuudised, 14. oktoober 2019. Vaadatud 17. detsember 2019.
  5. ÜRO Keskkonnaprogramm. "UN report: Time to seize opportunity, tackle challenge of e-waste". ÜRO pressiteade, 24. jaanuar 2019. Vaadatud 17. detsember 2019.
  6. Rolf Widmer, Heidi Oswald-Krapf, Deepali Sinha-Khetriwal, Max Schnellmann, Heinz Böni. "Global perspectives on e-waste". Environmental Impact Assessment Review Volume 25, Issue 5, July 2005, Pages 436-458, 4. Aprill 2005.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Xiang Zeng, Xijin Xu, H. Marike Boezen, Xia Huo. "Children with health impairments by heavy metals in an e-waste recycling area". Chemosphere Volume 148, April 2016, Pages 408-415, 30. Jaanuar 2016.
  8. W.J. Deng, P.K.K. Louie, W.K. Liu, X.H. Bi, J.M.Fu, M.H. Wong. "Atmospheric levels and cytotoxicity of PAHs and heavy metals in TSP and PM2.5 at an electronic waste recycling site in southeast China". Atmospheric Environment Volume 40, Issue 36, November 2006, Pages 6945-6955, 7. September 2006.
  9. Wei Han, Guanghai Gao, Jinyao Geng, Yao Li, Yingying Wang. "Ecological and health risks assessment and spatial distribution of residual heavy metals in the soil of an e-waste circular economy park in Tianjin, China". Chemosphere Volume 197, April 2018, Pages 325-335, 12. Jaanuar 2018.
  10. Anna O. W. Leung, Nurdan S. Duzgoren-Aydin, K. C. Cheung, and Ming H. Wong. "Heavy Metals Concentrations of Surface Dust from e-Waste Recycling and Its Human Health Implications in Southeast China". Environmental Science & Technology 2008, volume 42, issue 7, pages 2674-2680, 4. Märts 2008.
  11. Anneli Julander, Lennart Lundgren, Lizbet Skare, Margaretha Grandér, Brita Palm, Marie Vahter, Carola Lidén. "Formal recycling of e-waste leads to increased exposure to toxic metals: An occupational exposure study from Sweden". Environment International Volume 73, December 2014, Pages 243-251, 27. August 2014.
  12. Mingzhong Ren, Sukun Zhang, Xiaoping Liu, Guixian Feng, Zhencheng Xu, Jiande Fang. "Concentrations and Profiles of Polychlorinated Dioxins and Furans in a Discarded Electronic Waste Open Burning Site". IEEE Xplore 2010 4th International Conference on Bioinformatics and Biomedical Engineering, Chengdu, 2010, pp. 1-4, 23. Juuli 2010.
  13. Aliasghar Rahimian, Reza Mehrandish. "Heavy metals detoxification: A review of herbal compounds for chelation therapy in heavy metals toxicity". Journal of Herbmed Pharmacology 8(2): pages 69-77, Aprill 2019.
  14. 14,0 14,1 14,2 Xiang Zeng, Xijin Xu, Xiangbin Zheng, Tiina Reponen, Aimin Chen, Xia Huo. "Heavy metals in PM2.5 and in blood, and children's respiratory symptoms and asthma from an e-waste recycling area". Environmental Pollution Volume 210, March 2016, Pages 346-353, 21. Jaanuar 2016.
  15. Ana Carolina B. Almeida Lopes, Tiago S. Peixe, Arthur E. Mesas, Monica M. B. Paoliello. "Lead Exposure and Oxidative Stress: A Systematic Review". Reviews of Environmental Contamination and Toxicology Volume 236, pages 193-238, 2016.
  16. Ziad Shraideh, Darwish Badran, Abdelrahim Hunaiti, Abdelkader Battah. "Association between occupational lead exposure and plasma levels of selected oxidative stress related parameters in Jordanian automobile workers". International Journal of Occupational Medicine and Environmental Health; Heidelberg Vol. 31, Iss. 4, (2018): pages 517-525., 2018.
  17. Sehrish Talpur, Hassan I. Afridi, Tasneem G. Kazi and Farah Naz Talpur. "Interaction of Lead with Calcium, Iron, and Zinc in the Biological Samples of Malnourished Children". Biological Trace Element Research volume 183, pages 209–217, 2018.
  18. Hui Yang, Xia Huo, Taofeek Akangbe Yekeen, Qiujian Zheng, Minghao Zheng and Xijin Xu. "Effects of lead and cadmium exposure from electronic waste on child physical growth". Environmental Science and Pollution Research volume 20, pages 4441–4447, 2013.
  19. Charu Gangwar, Ranjana Choudhari, Anju Chauhan, Atul Kumar, Aprajita Singh, Anamika Tripathi. "Assessment of air pollution caused by illegal e-waste burning to evaluate the human health risk". ScienceDirect, 2. Veebruar 2019.
  20. Xiang Zeng, Xia Huo, Xijin Xu, Dongling Liu, Weidong Wu. "E-waste lead exposure and children's health in China". Science of The Total Environment Volume 734, 11. Mai 2020.
  21. Xiaoyin Xu, Siqing Xia, Lijie Zhou, Zhiqiang Zhang, Bruce E. Rittmann. "Bioreduction of vanadium (V) in groundwater by autohydrogentrophic bacteria: Mechanisms and microorganism". Journal of Environmental Sciences Volume 30, 1 April 2015, Pages 122-128, 12. Veebruar 2015.
  22. Xijin Xu, Junxiao Liu, Chaoying Huang, Fangfang Lu, Yin Mei Chiung, Xia Huo. "Association of polycyclic aromatic hydrocarbons (PAHs) and lead co-exposure with child physical growth and development in an e-waste recycling town". Chemosphere Volume 139, November 2015, Pages 295-302, 4. juuli 2015.
  23. Xiang Zeng, Xijin Xu, H. Marike Boezen, Judith M. Vonk, Weidong Wu, Xia Huo. "Decreased lung function with mediation of blood parameters linked to e-waste lead and cadmium exposure in preschool children". Environmental Pollution Volume 230, November 2017, Pages 838-848, 19. Juuli 2017.
  24. Xiang Zeng, Xijin Xu, Yuling Zhang, Weiqiu Li and Xia Huo. "Chest circumference and birth weight are good predictors of lung function in preschool children from an e-waste recycling area". Environmental Science and Pollution Research volume 24, pages 22613–22621, 2017.
  25. Guina Zheng, Xijin Xu, Bin Li, Kusheng Wu, Taofeek Akangbe Yekeen and Xia Huo. "Association between lung function in school children and exposure to three transition metals from an e-waste recycling area". Journal of Exposure Science & Environmental Epidemiology volume 23, pages 67–72, 2013.
  26. Stephani Kim, Monica Arora, Cristina Fernandez, Julio Landero, Joseph Caruso, Aimin Chen. "Lead, mercury, and cadmium exposure and attention deficit hyperactivity disorder in children". Environmental Research Volume 126, October 2013, Pages 105-110, 10. September 2013.
  27. Wei Liu, Xia Huo, Daichun Liu, Xiang Zeng, Yu Zhang, Xijin Xu. "S100β in heavy metal-related child attention-deficit hyperactivity disorder in an informal e-waste recycling area". NeuroToxicology Volume 45, December 2014, Pages 185-191, 1. November 2014.
  28. Lian Liu, Xijin Xu, Taofeek Akangbe Yekeen, Kun Lin, Weiqiu Li and Xia Huo. "Assessment of association between the dopamine D2 receptor (DRD2) polymorphism and neurodevelopment of children exposed to lead". Environmental Science and Pollution Research volume 22, pages 1786–1793, 2015.
  29. Yu Liu, Xia Huo, Long Xu, Xiaoqin Wei, Wengli Wu, Xianguang Wu, Xijin Xu. "Hearing loss in children with e-waste lead and cadmium exposure". Science of The Total Environment Volume 624, 15 May 2018, Pages 621-627, 27. Detsember 2017.
  30. Lian Liu, Bo Zhang, Kun Lin, Yuling Zhang, Xijin Xu, Xia Huo. "Thyroid disruption and reduced mental development in children from an informal e-waste recycling area: A mediation analysis". Chemosphere Volume 193, February 2018, Pages 498-505, 13. November 2017.
  31. Haoxing Cai, Xijin Xu, Yu Zhang, Xiaowei Cong, Xueling Lu, Xia Huo. "Elevated lead levels from e-waste exposure are linked to sensory integration difficulties in preschool children". NeuroToxicology Volume 71, March 2019, Pages 150-158, 18. Jaanuar 2019.
  32. GPI International Limited. "GP Nickel Cadmium Technical Handbook".
  33. Gerrit H. Vonkeman, I. Thornton, Z. Makuch. "Mercury-Cadmium-Lead Handbook for Sustainable Heavy Metals Policy and Regulation: Handbook for Sustainable Heavy Metals Policy and Regulation". 31. Detsember 2001.
  34. Andrew Maynard. "Are quantum dot TVs – and their toxic ingredients – actually better for the environment?". The Conversation, 7. Jaanuar 2015.
  35. Lyn Patrick. "Toxic metals and antioxidants: Part II. The role of antioxidants in arsenic and cadmium toxicity". Alternative medicine review : a journal of clinical therapeutic, 8(2), pages 106-128, Mai 2003.
  36. Pius Joseph. "Mechanisms of cadmium carcinogenesis". Toxicology and applied pharmacology, 238(3), pages 272-279, 1. August 2009.
  37. L Järup, M Berglund, C G Elinder, G Nordberg, M Vahter. "Health effects of cadmium exposure--a review of the literature and a risk estimate". Scandinavian journal of work, environment & health, 24 Suppl 1, pages 1-51, Juuni 1998.
  38. Jennifer Thompson, John Bannigan. "Cadmium: toxic effects on the reproductive system and the embryo". Reproductive toxicology (Elmsford, N.Y.), 25(3), pages 304–315, 19. Veebruar 2008.
  39. UN Environment Programme. "Global Mercury Assessment 2018". UN Environment Programme, 2019.
  40. Congcong Qi, Xiaotian Ma, Meng Wang, Liping Ye, Yang Yang, Jinglan Hong. "A case study on the life cycle assessment of recycling industrial mercury-containing waste". Journal of Cleaner Production Volume 161, 10 September 2017, pages 382-389, 7 Mai 2017.
  41. Heileen Hsu-Kim, Katarzyna H. Kucharzyk, Tong Zhang, and Marc A. Deshusses. "Mechanisms Regulating Mercury Bioavailability for Methylating Microorganisms in the Aquatic Environment: A Critical Review". Environmental Science & Technology 2013, volume 47, issue 6, pages 2441-2456, 5 Veebruar 2013.
  42. S. Ceccatelli, R. Bose, K. Edoff, N. Onishchenko, S. Spulber. "Long‐lasting neurotoxic effects of exposure to methylmercury during development". Journal of Internal Medicine Volume 273, Issue 5, Pages 490-497, 22. Aprill 2013.
  43. Margaret R. Karagas, Anna L. Choi, Emily Oken, Milena Horvat, Rita Schoeny, Elizabeth Kamai, Whitney Cowell, Philippe Grandjean, and Susan Korrick. "Evidence on the Human Health Effects of Low-Level Methylmercury Exposure". Environmental Health Perspectives Vol. 120, No. 6, 1. Juuni 2012.
  44. 44,0 44,1 Environment Programme, UN (UNEP), ISBN 978-1-4522-2612-5, http://dx.doi.org/10.4135/9781452275956.n127. Välja otsitud 2020-01-06 
  45. Sthiannopkao, Suthipong; Wong, Ming Hung (2013). "Handling e-waste in developed and developing countries: Initiatives, practices, and consequences". Science of the Total Environment. 463-464: 1147–1153. Bibcode:2013ScTEn.463.1147S. doi:10.1016/j.scitotenv.2012.06.088. PMID 22858354.
  46. Yuan, C.; Zhang, H. C.; McKenna, G.; Korzeniewski, C.; Li, J. (2007). "Experimental Studies on Cryogenic Recycling of Printed Circuit Board". International Journal of Advanced Manufacturing Technology. 34 (7–8): 657–666. doi:10.1007/s00170-006-0634-z.
  47. Fela, Jen (April 2010). "Developing countries face e-waste crisis". Frontiers in Ecology and the Environment. 8 (3): 117. doi:10.1890/1540-9295-8.3.116. JSTOR 20696446.
  48. "Benefits of Recycling". hardrawgathering.co.uk. Archived from the original on 6 January 2015. Retrieved 6 January2015.
  49. "What can be recycled from e-waste?". zerowaste.sa.gov.au. Archived from the original on 5 March 2016. Retrieved 29 February 2016.
  50. "How to Print 3D Parts Better". sustainabilityworkshop.autodesk.com. Archived from the original on 27 February 2016. Retrieved 29 February2016.
  51. "Zero or close to zero waste". plasticscribbler.com. Archived from the original on 6 March 2016. Retrieved 29 February 2016.
  52. E-waste in the EU: facts and figures (infographic). Society (23.12.2020).
  53. EThe EU declares war on e-waste. Made for minds. (15.01.2021).
  54. [https://ec.europa.eu/environment/circular-economy/ Additional tools EU Circular Economy Action Plan]. Society (9.01.2021).
  55. Single-use plastics: Commission welcomes ambitious agreement on new rules to reduce marine litter. Press release (19.12.2018).
  56. [https://ec.europa.eu/environment/circular-economy/pdf/new_circular_economy_action_plan.pdf Circular Economy Action Plan]. European Union (2020).
  57. Getting in a spin: Why washing machines are no longer built to last.Cassidy, Nigel (2 May 2014).
  58. Eesti on elektroonikajäätmete kogumises Euroopa esirinnas. Keskkonnaministeerium. 14.10.2020.