Pažaislis

Pažaislis
leedu Pažaislis
Koordinaadid	54° 53′ N, 24° 1′ E

Pažaislis (poola keeles Pożajście) on Kaunase asum, mis asub linna idaosas Petrašiūnai valla territooriumil Petrašiūnai linnaosas. Pašžaislis piirneb lõunas Kaunase veehoidlaga ja jääb Kaunase veehoidla regionaalparki.

Asumi keskmeks on Pažaislise klooster, kus kevaditi korraldatakse muusikafestivale. Linnaosas asuvad ka supelrand, jahtklubi ja reisilaevade sadam, lisaks asub seal linna veepuhastusjaam. Suure osa asumist võtab enda alla Pažaislise männik. Piirkond liideti Kaunasega aastal 1946.

Klooster

 Pikemalt artiklis Pažaislise klooster

17. sajandi keskpaigas asus seal Pažaislise mõis, mis kuulus Oborskistele. Pažaislise kloostri ja kiriku rajas 17. sajandil Leedu suurvürstiriigi suurkantsler Kristupas Zigmantas Pacas rajas sinna sajandi teisel poolel Pažaislise kloostri ja kiriku. 1660. aastal pöördus ta kirja teel Roomasse kamalduulide orduülemate poole, tõotades rahastada ordule Leedusse kloostri ja kiriku ehitamist. Peatselt pärast kõrgematelt kirikuvõimudelt õnnistuse saamist leidsid tulevase kloostri arhitekt ja Krakówi Bielany kloostri mungad uuele kloostrile sobiva asukoha Kaunase lähistel Pažaislises. Ta ostis sealse kena metsase maatüki Kaunase kohtunikult Samuelis Oborskiselt 40 000 zloti eest ja nimetas selle "rahu mäeks" (ladina keeles 'Mons Pacis').

Esimese hoonena ehitati sinna kirik, millele pandi nurgakivi aastal 1667. Kloostrikompleks ise valmis aastaks 1712. Pärast 1830.–1831. aasta novembriülestõusu mahasurumist suleti klooster keiser Nikolai I käsul. Pažaislises elanud kamalduulid asustati ümber Mogiljovi kubermangu katoliku kloostritesse ja kloostri vara konfiskeeriti. 1832. aastal kohandati senine katoliku klooster ümber õigeusu kloostriks, anti üle Vene Õigeusu Kirikule ja sai uueks nimeks Požaiski Jumalaema Uinumise meesklooster. Õigeusu klooster tegutses Pažaislises kuni 1915. aastani, mil see sõja eest evakueeriti.

Pärast Leedu iseseisvumist ja sõdade lõppu asustasid 19. novembril 1920 Pažaislise kloostri Ameerika Ühendriikides Chicagos 1907. aastal asutatud Püha Kazimierzi Õdede Kongregatsiooni nunnad.

1940. aastal riigistas nõukogude võim kloostri hooned ja konfiskeeris selle varad, kuid õed elasid kloostris veel kuni selle täieliku sulgemiseni nõukogude võimu poolt 16. augustil 1948. Pärast Teist maailmasõda paigutas nõukogude võim esmalt kloostrisse osa keskarhiivist, seejärel kasutati seda vanadekoduna. 1950. aastal sai kloostri uueks peremeheks vabariiklik psühhoneuroloogiahaigla. Kaunase hüdroelektrijaama rajamisel tungis vesi peaaegu kloostrikompleksini, mis jäi sellest ajast peale poolsaarena veehoidlasse. 1964. aastal üritas Kaunase linn kloostrikompleksist teha turismibaasi, kuid see ei õnnestunud ja perioodil 1967–1992 oli Pažaislise klooster Mikalojus Konstantinas Čiurlionise nimelise kunstimuuseumi filiaal.

Pažaislise männik

Pažaislise männikust on kujunenud tänapäeval 201 hektari suurune park, mis laiub Pažaislise kloostri ümber ja Kaunase veehoidla kallastel. Sealsed puud on valdavalt 100–130 aasta vanused, lisaks mändidele kasvab seal ka kuuski. Männikus kasvavad nõmmnelk, lood-angervars, harilik nõmmkann ja põisrohi Silene wolgensis.

Männiku silmapaistvaim puu on Rahu mäe tamm. See kasvab kloostri lähistel, puu ümbermõõt on 5,15 meetrit ja kõrgus 21 meetrit. Tamme vanus on umbkaudu 600 aastat. Varem kasvas selle lähistel veel suurem Pažaislise tamm, mis aga murdus aastal 2001 tormis. Selle vanus oli hinnanguliselt 800 aastat, ümbermõõt 6,7 meetrit ja kõrgus 23 meetrit. Pärast seda, kui vandaalid murdunud puu jäänused ära põletasid, pandi selle asukohta mälestustahvel.

• 
  Rahu mäe tamm
• 
  Pažaislise männik Kaunase veehoidla ääres
• 
  Pažaislise männik kloostri juures
• 
  Pažaislise kloostri kalmistu