Kuremäe klooster

Allikas: Vikipeedia
Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik
Kloostri müür nurgatorniga
Kuremäe kloostri võõrastemaja (19. sajand)

Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stauropegiaalne Naisklooster ehk Kuremäe klooster (ka Pühtitsa (Kuremäe) Uspenski naisklooster) on Moskva ja kogu Venemaa patriarhi otsealluvuses olev Vene Õigeusu Kiriku nunnaklooster Eestis Alutaguse vallas Kuremäe külas.

Klooster on rajatud aastatel 18921895 ning seal elab üle saja nunna ja noviitsi.

Pärimus[muuda | muuda lähteteksti]

Vasknarva Prohvet Eelija skeeta kroonikas on kirja pandud väga vana pärimus. Selle kohaselt nägi üks eestlasest karjane Kuremäel suursugust naisterahvast, kes oli ümbritsetud kiirgavast valgusest. Nägemus kordus mitmel päeval ja paljud inimesed tulid seda vaatama. Sealt, kus imeline nägemus oli seisnud, leidsid inimesed puu alt Jumalaema Uinumise ikooni.[1]

Ikoon kingiti Jaama küla õigeusklikele. Õigeusklikud võtsid ilmutatud ikooni tänu ja hardusega vastu ja seda on läbi sõdade ja näljahädade säilitatud Kuremäe kloostris. 16. sajandil nähtud nägemuse ja ikooni leidmise kohta on Peeter Kaldur avaldanud arvamust, et tegu oli vadjalaste järglaste metsakabeli jäänustega. Selle järgi on mäge kutsutud Pühtitsa ehk pühitsetud koht.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1608. aastast on teada, et Kuremäel oli õigeusu kabel.

1888 saatis õigeusu kirik Kostroma Ipatjevi kloostrist nunn Varvara (Blohhina) kolme õe saatel Virumaale haigeid ravitsema. Aastal 1891 anti luba rajada Pühtitsasse nunnaklooster (vene k. Пюхтицкий Успенский женский монастырь), mille esimeseks eestseisjaks saigi ema Varvara. Ehituse patroon oli Eestimaa kindralkuberner vürst Sergei Šahhovskoi. Kloostri peakirik ehitati kohta, kus varem oli ehitusjärgus luteri Illuka kirik. Uue kiriku rajamisel kasutati osaliselt Illuka kiriku materjali. See oli esimene Eestisse rajatud õigeusu klooster. 1895. aastal pühitses Riia ja Miitavi ülempiiskop Arseni (Brjantsev) kloostris sisse kaks kirikut: pühade Siimeoni ja Anna ning püha Sergi kiriku.

Kloostri hooned on püstitatud tervikut silmas pidades: nunnade elumajad, talvekirik-söögimaja, haigla, Jumalaema Uinumise peakirik, värava kellatorn, kool ja võõrastemaja. Kloostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. See on usklike hulgas püha puu.

Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 19081910. Selle arhitekt oli Aleksander Poleštšuk. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Seal on ruumi 1200 inimesele.

Aastail 1917–1923 oli klooster evakueeritud Rostovisse Jaroslavli kubermangus, Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla. Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus 1919 enamiku kloostri maadest ja allutas selle Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule, mis ei allunud alates 1923. aastast Moskvale.

Teise maailmasõja ajal möödus rindejoon kirikust kõigest mõne kilomeetri kauguselt ja sakslased asutasid kloostri lähedale Kuremäe koonduslaagri.

Kloostriülemad[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pendel näidaku kulla peidupaiku. Virumaa Teataja, 17. jaanuar 1936, nr 6, lk 2.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]