Sergei Šahhovskoi

Sergei Šahhovskoi
Eestimaa kuberner
	Ametiaeg; 4 aprill 1885 – 12 oktoober 1894
Eelnev	Viktor Polivanov
Järgnev	Jevstafi Skalon
Isikuandmed
Sünniaeg	26. juuni 1852; Moskva
Surmaaeg	24. oktoober 1894; Tallinn
Abikaasa	Jelizaveta Dmitrijevna Miljutina

Sergei Vladimirovitš Šahhovskoi (vene keeles Сергей Владимирович Шаховской; 26. juuni (vkj. 14. juuni) 1852 Moskva – 24. oktoober (vkj. 12. oktoober) 1894 Tallinn) oli Venemaa riigitegelane; vürst.

Ta oli Eestimaa kuberner 4. aprillist 1885 kuni 12. oktoobrini 1894.^[1]

Vürst Šahhovskoi oli tõeline riiginõunik. Ta on maetud Kuremäe kloostri alale koos oma abikaasaga.

Perekond

Sergei Šahhovskoi sündis vürsti Vladimir Šahhovskoi (1813–1879) ja tema teise naise Aleksandra Pavlovna (sündinud Jefremova) pojana. Tema noorem vend Nikolai Šahhovskoi (1856–1906) oli publitsist ja riiginõunik.

Ta oli abielus Jelizaveta Miljutinaga (1844–1939), kes oli kindralfeldmarssali krahv Dmitri Miljutini (1816–1912) ja Natalja Ivanovna Ponse (1821–1912) tütar.^[2] Abielu jäi lastetuks.

Sergei Šahhovskoi ristipoeg oli varas, röövel ja mõrvar Konstantin Gorodetski^[3].

Haridus ja töökäigu algus

Šahhovskoi õppis algul Moskva 4. gümnaasiumis ja pärast Moskva 1. gümnaasiumis, mille lõpetas 1870 hõbemedaliga. Samal aastal astus ta Moskva ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonda, mille lõpetas 1874 matemaatikakandidaadi kraadiga.

Pärast lõpetamist asus Šahhovskoi tööle Venemaa välisministeeriumi Aasia osakonda. 1875 hakkas ta tööle Ragusa konsulaadi sekretärina ja tegutses Venemaa Punase Risti heaks. 1876 määrati ta välisministeeriumi Aasia osakonna slaavi asjade asjaajajaks ja valiti Slaavi heategeva ühingu täitevkomiteesse. Vene-Türgi sõjas esindas ta Bulgaarias ja Rumeenias Venemaa Punast Risti ja sai jalast raskelt haavata. Ta evakueeriti Moskvasse ja teda tutvustati Aleksander II-le, kes küsitles teda nurjunud Hertsegoviina ülestõusu asjus.

1880 määrati Šahhovskoi Ahhal-Tekiini ekspeditsiooni koosseisu Punase Risti täievolilise esindajana. See oli Mihhail Skobelevi juhitud sõjakäik, millega Venemaa vallutas ja liitis enesega Turkmeenia.

Tšernigovi kubermang

13. märtsil 1881 tapeti Aleksander II. Valitsusringkonnad süüdistasid selles juute. Sama aasta aprillis puhkesid Lõuna-Venemaal juudipogrommid, mis lõppesid alles järgmisel aastal. Valitsus nende vastu midagi ette ei võtnud, mistõttu rahva seas levis uskumus, et valitsus toetab pogromme. Mais sai siseministriks Nikolai Ignatjev, kes esitas uuele keisrile Aleksander III-le ettekande "meetmetest põliselanikkonna kaitsmiseks juutude kahjuliku mõju eest".

Šahhovskoi uuris pogrommide põhjuseid Tšernigovi kubermangus asuva Nežini näitel, kus pogrommid toimusid 1881. aasta aprillist augustini. Oma aruandes kirjutas Šahhovskoi, et rahvusluse alahindamine on ohtlik ja et juutide vastu suunatud liikumine võib kergesti pöörduda valitsuse vastu.

16. augustil 1881 kinnitas Aleksander III Šahhovskoi Tšernigovi kuberneri kohusetäitjaks ja 15. mail 1883 kuberneriks. Kubernerina selgitas Šahhovskoi välja rahva rahulolematuse peamise põhjuse. Igal taluperel oli kasutada 8 tessatini maad, millest aga äraelamiseks ei piisanud. Talu pidi maad juurde rentima, makstes rendiks poole saagist. Niimoodi oli pärisorjus asendunud teistsuguse orjusega. Talupojad hakkasid stiihiliselt rändama Kaug-Itta, kus igale ümberasujale anti 100 tessatini maad. Šahhovskoi organiseeris ise 1500 inimese ümberasumise Primorjesse. Nad asusid teele 23. veebruaril 1883.

Tegevus Eestimaa kubernerina

4. aprillil 1885 määrati Sergei Šahhovskoi Eestimaa kuberneriks.

Šahhovskoi ametiaeg langes kokku keiser Aleksander III alustatud venestamiskampaaniaga. Tema algatusel asuti Tallinnas ehitama Toompea lossi (tollane kuberneri residents) vastu Aleksander Nevski katedraali. Samuti rajati tema toetusel Virumaale Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster, mis on tuntud Kuremäe kloostrina, ja Jõhvi, mis pidi saama õigeusu keskuseks Kirde-Eestis, Jõhvi Issanda Ristimise kirik^[4].

Sergei Šahhovskoi tegevuse tulemusel suleti Eesti Kirjameeste Selts 1893. aastal Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu poolt^[5].

Šahhovskoid autasustati 1885 Püha Stanislavi ordeni 1. järguga ja 1888 Püha Anna ordeni 1. järguga. Tal oli välismaiseidki ordeneid: 1878 Serbia Takovo risti 4. klass, 1879 Tšernogooria Vürst Danilo I ordeni 3. klass ja 1882 Iraani Lõvi ja Päikese ordeni 2. klass.

Viited

↑ Сергей Мянник: Губернатор Эстляндии, Ежемесячная газета «Мир Православия», Nr.8 (41), august 2001
↑ Шаховская Елизавета Дмитриевна (урождённая Милютина)
↑ Mees kahe peaga. Rahvaleht, 1. märts 1935, nr. 26, lk. 4.
↑ "Jõhvi Issanda Ristimise kirik" puhkaeestis.ee (vaadatud 6. augustil 2011)
↑ Sergei Issakov, Uusi andmeid Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemise kohta. Keel ja Kirjandus, 1970, nr 5, lk 289-294

Eelnev Viktor Polivanov	Eestimaa kuberner 1885–1894	Järgnev Jevstafi Skalon

[1] Сергей Мянник: Губернатор Эстляндии, Ежемесячная газета «Мир Православия», Nr.8 (41), august 2001

[2] Шаховская Елизавета Дмитриевна (урождённая Милютина)

[3] Mees kahe peaga. Rahvaleht, 1. märts 1935, nr. 26, lk. 4.

[4] "Jõhvi Issanda Ristimise kirik" puhkaeestis.ee (vaadatud 6. augustil 2011)

[5] Sergei Issakov, Uusi andmeid Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemise kohta. Keel ja Kirjandus, 1970, nr 5, lk 289-294

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]