Arutelu:Kuremäe klooster

Kostroma Ipatjevi kloostrist nunna Pühtitsasse konventi rajama.

Jääb arusaamatuks, mida konvendi all mõeldakse. Konvent on täpsustuslehekülg. Andres 3. september 2006, kell 08:44 (UTC)

Ilmselt oli tegu vadjalaste metsakabeli jäänustega.

Kelle arvamus see on? Andres 20. september 2006, kell 13:51 (UTC)

Nii on kirjas Peeter Kalduri artiklis "Usk ja kirik" lk 684

"Koguteos Virumaa" Lääne-Viru maavalitsus, Ida-Viru maavalitsus ühisväljaanne aastast 1996 834 lk. Akra 20. september 2006, kell 14:17 (UTC)

Siis tulebki viidata Peeter Kalduri arvamusele, ja see tuleb esitada sulgudes või allmärkusena. Andres 20. september 2006, kell 14:27 (UTC)

Tegelikulton siin veel ebakõlasid. Peakirik on tegelikult ehitatud Illuka luteri kiriku kividest+uus materjal täpselt samale kohale. Peaaegu valmis kiriku lasi lammutada nõndanimetatud patroon. Kui huvi on vaata täpsemalt Illuka kiriku lehelt [1]Akra 20. september 2006, kell 14:17 (UTC)

Tegemist ei ole tegelikult Peeter Kalduri arvamusega vaid vahendusega. Kaldur on lihtsal kaks+kaks kokku liitnud EE 12 köide vt artikleid Kuremäe kääbaskalmistu ja Pühtitsa klooster eriti just lk 453 olevas osas on märge õigeusu kabeli olemasolust aastast 1608. Muidugi kõik see ei tähenda, et märget PK kohta ei ole vaja panna. Kust on tulnud vadjalased. Raamat "Kohtla-Järve linn ja rajoon" 1980 a. lk 67 kirjeldab 1892 aastal tegi kuremäe kääbaskalmistul väljakaevamisi Tartu Ülikooli professor P. Viskovatov ja leidis kääbastest surnutele kaasapandu õlgi mida on tuvastatud ainult vadjalaste matustest. Muide kuberner Sergei Sahhovskoi on samuti Kuremäele maetud.Akra 20. september 2006, kell 17:28 (UTC)

Igal juhul on see arvamus ja selle päritolu tuleb selgitada. Ja teadmist asja kohta ju ei ole. Õigeusuliste legendi järgi on ikoon puu alt leitud ja imettegeva allika kohal oli ilmutus. Ühest küljest võib kahelda selle tõepärasuses, teisest küljest aga, kui pidada seda tõeks, siis pole arusaadav, kuidas just vadjalaste kabel, seletab, et puu all on ikoon. Ja miks siis vadjalased ei öelnud, et see nende ikoon on? praegune esitus on ikka väga segane. Andres 20. september 2006, kell 17:46 (UTC)

Tegin lause ringi korrigeeri, kui vaja. Samas algavad Õigeusu legendid sama koha kohta palju hiljem, kui eestlsate omad Kuremäe kohta. Oli see ju muinaseestlaste hiis ja püha allikas ja koht, kus Kalevipoeg reedeti (jalad maha raiuti). See, et meil tõestusmaterjal puudub ei tähenda, et sed ei ole. Vaata veel üks nüans. Suured rahvad ja usud suruvad oma legendid ja nendest tulnud arusaamad tihti tõepähe meile peale. Akra 20. september 2006, kell 18:01 (UTC)

Nüüd on parem. Kui artikkel muutub detailsemaks, siis saab ka sellest detailsemalt rääkida.

Arvan, et pealesurumisega siin tegemist pole. Kui jutt on Pühtitsast kloostrist, siis tuleb rääkida sellest, mis kloostriga on seotud. Artiklis Kuremäe kohta võib rääkida eestlaste muistenditest. Selle kohta, kas mingi legend või muistend on tõsi, ei pea meil seisukohta olema. Andres 20. september 2006, kell 18:30 (UTC)

Aastail 1917–1923 oli klooster evakueeritud Rostovisse Jaroslavi kubermangus, Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla.

Artikli praegune tekst näib olevat venemeelne propaganda, kuidas luterlastest mõisnikud ja Eesti valitsus püha õigeusu kloostrit ahistasid.

Kas pead silmas seda lauset: "Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus 1919 enamiku kloostri maadest ja allutas selle Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule, mis ei allunud alates 1923. aastast Moskvale."? Mõisnikest ei leidnud sõnagi. Andres 17. aprill 2008, kell 14:40 (UTC)

Ehituse patroon oli Eestimaa kindralkuberner vürst Sergei Šahhovskoi, kes kaitses kloostri ehitust kohalike luterlastest mõisnike eest, kes seda takistada tahtsid. See oli esimene Eestisse rajatud õigeusu klooster.

Kes seal keda just ahistas ja kui palju on segane, kuid fakt on see, et selle kohapeale, kus kloostri peakirik asub ehitasid kohalikud luteri Illuka kiriku. Kuid mida ei saadud valmis kuna Sahhovskoi ei andnud luba. Kirik kisti maha, ja selle vundamendile ja materjalist (osaliselt) ehitati õigeusu kirik. Selge see, et kohalikes tekkitas see vastuseisu. Minu mälu järgi on selle kohta vähe rohkem kirjas Illuka kiriku ajaloos [2]. Akra 17. aprill 2008, kell 15:37 (UTC)

Artiklit tulekski alustada venestusest, mitte slavofiilide väljamõeldistest.

Äkki teed selle artikli ringi.Akra 21. aprill 2008, kell 10:50 (UTC)

Kui aega saan. Igaüks võib ju teha. Ma ei pea end õigeusu alal kompetentseks.

26. novembril 1884. a. pöördus Iisaku kiriku eestseisja mõisnik Dieckhof palvega konsistooriumi poole uue kiriku ehitamise küsimuses. Palve rahuldatigi ja eraldati ka selleks raha (2500 rubla) tingimusel, et Jõhvi ja Iisaku koguduse liikmed toimetavad ehitusmaterjali tasuta kohale.[10] Kiriku ehitamiseks andis vajaliku maa-ala Illuka mõisa omanik Dieckhof. 7. märtsiks 1885. a oli kohale veetud juba 150 palki Kurtnalt ja 112 palki Türpsalust, Ohakverest katuselaaste, Illukalt telliskive, 100 kuupsülda põllukive ja 30 kuupsülda liiva.[11]

12. 02. 1885. a. sõlmis mõisnik Dieckhoff arhitektiga lepingu kiriku ehitamise tingimuste kohta, kusjuures kirik pidi olema valmis ehitatud 6. oktoobriks 1885. a. 14. 05. 1885. a. pandigi nurgakivi abikirikule Kuremäel. Pidulikust üritusest võtsid osa ka Järve, Atsalama, Puru ja Iisaku mängukoorid. Ehitus pidi maksma 7200 rubla. Ehitusmeistriks oli Modi. Rahaliselt toetas kiriku ehitust (peale korjanduse) rüütelkond ja Eestimaa Õpetajate Kassa, kokku 5600 rbl.[12]

Samal aastal muutus olukord Eestis. Tsaarivalitsus määras Eestimaa kuberneriks Sergei Šahhovskoi. Vürst Šahhovskoi pühendas suurema osa oma tegevusest Vene õigeusu levitamisele ja koos sellega arendas ka kohaliku elanikkonna aktiivset venestamise poliitikat. Tema üheks esmaseks tööks oli 20. 08. 1885. a. uue Kuremäe luteriusu kiriku ehitamise keelustamine, kuna see tegevus olevat ebaseaduslik. Pealegi olevat uus kirik rajatud meelega liiga lähedale Vene õigeusu kirikule, millega olevat tahetud rõhutada luteri kiriku tähtsust õigeusu kiriku ees. Mõisnik Dieckhofilt 30 tiinu maa võõrandamise ja luteri kiriku ebaseadusliku ehituse alustamise küsimust vaadeldi korduvalt erinevates õigus- ja finantskomisjonides. Lõpuks “murdis keiserlik käsk 22. aprillist 1891 maade võõrandamise kohta vastava tasu eest luteri vaimulikkonna ja mõisnike vastupanu.”[13]

Kiriku ehitus pandigi seisma ettekäändel, et mõisnik Dieckenhoff polevat õigel ajal kiriku ehitamise luba taotlenud. Šahhovskoi kirjutas selle kohta, et seaduse loata ei tohi ehitada ühegi usundi kirikut, ka mitte õigeusu kirikut. Vahe pidi olema vaid selles, et õigeusu kiriku ehitamine sõltuvat ainult õigeusu vaimulikust juhtkonnast, rooma – katoliku ja luteri kiriku ehitamine polevat aga lubatud ilma siseministeeriumi loata ning kohaliku õigeusu eparhiaalse juhtkonna nõusolekuta.[14]

Selleks ajaks oli Kuremäe kirik juba peaaegu valmis ehitatud. Vaja oli ainult ehitada tornikiiver ja lõpetada siseviimistlustööd. Kantsel ja istepingidolid samuti valmis ja ainult Rakverest ära tuua.[15] Šahhovskoi taotles aga tahutud põllukivist ehitatud kiriku mahalõhkumist. Illuka mõisniku Dieckhoffi kui maaomaniku protestist hoolimata lõhutigi kirikuhoone maha ja järelejäänud ehituspraht veeti karjatee täiteks. Mõne aja pärast ehitati endise luteriusu kiriku kohale nunnakloostri õigeusu peakirik.[16]

1896. a. saatis Illuka rahvas konsistooriumile 253 allkirjaga palvekirja, millega taotles uue kiriku ehitamise luba. Samal ajal paluti kubermanguvalitsuselt lammutatud kiriku ehitusega seotud kulusid 13 700 rbl, et seda kasutada uue kiriku ehitamiseks.[17] Vastust Illuka rahvale ei tulnud.

Veel 1905. a palusid 187 Illuka, Kurtna, Ohakvere ja Kaatermu valla elanikku luba ehitada luteriusu kabelit Lähtepää ja Raudi vahele, kuid ka seekord tagajärjetult.[18]

Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus 1919 enamiku kloostri maadest ja allutas selle Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule, mis ei allunud alates 1923. aastast Moskvale.

See lause on ka kuidagi vildakas. Kas on mõeldud 1919. aasta Maaseadust (aga see ei olnud ju sihitud spetsiaalselt õigeusu vastu)?. Ja kas klooster allutati Eesti õigeusu kirikule valitsuse poolt?

Tundub küll, et seda lauset tuleks parandada. Andres 25. aprill 2008, kell 06:25 (UTC)

Artikkel on jupiti toortõlge vene keelest. Eestipärastelt peaks olema staUropegiaalne (st, aluseks tuleks võtta kreeka ja mitte vene vorm). See et õigeusu terminid venelaste poolt lihtsalt otse eesti keelde mugandatakse, ei peaks eesti õigekeele normi jaoks määrav olema.

See on tõsi, aga tegu on ametliku nimega. Andres 17. september 2010, kell 14:18 (EEST)[vasta]

Kloostri nimi[muuda lähteteksti]

'Naisklooster' on ebaõnnestunud otsetõlge vene keelest, eesti keeles on ikka 'nunnaklooster'. Aga pole midagi parata - nad on selle ise valinud eestikeelseks ametlikuks nimeks. Ka 'Stavropigiaalne' on väga pompoosne ja uhkeldav sõna kloostri nimes. Venekeelses Vikis ta kloostri nime osa ei olegi, on vaid tekstis selgituseks. Amherst99 5. aprill 2011, kell 19:43 (EEST)[vasta]

Minu meelest artiklipealkirjas ei pea kasutama nende MTÜ äriregistrinime. Näiteks nende kodulehe allservas on kirjutatud nunnaklooster, mida võiks pika nime tõlkes eelistada. Ja pealkirjaks sobiks ehk veel paremini lihtsalt Kuremäe klooster. 90.190.114.172 18. aprill 2012, kell 08:52 (EEST)[vasta]

Pühtitsa Jumalaema Uinumise stavropigiaalne nunnaklooster on kirjas Eesti Õigeusu Kiriku Ametlikul Koduleheküljel, kuhu jõudsin Google'i otsinguga teisele kohale platseerunud (esikoht on Google'i poliitika tõttu Viki juurutatud naiskloostril) lingi Pühtitsa nunnaklooster klikkimisel; sellel lehel on veel ka link Eesti-vene õigeusu seletav sõnastik – eesti-vene ja vene-eesti --Toivo (arutelu) 19. aprill 2012, kell 18:16 (EEST)[vasta]

PS! Ehk anda ka ENG ja FIN Wikidele teada, et nunna õige nimi on naine (kusjuures, teatud piirangutega ongi), nende lehtedelt seda teadmist veel ei paista... ;-) --Toivo (arutelu) 19. aprill 2012, kell 19:54 (EEST)[vasta]

Nimed[muuda lähteteksti]

Kas neid nimesid ei võiks linkida [[Varvara (Blohhina)|Varvara]]?--WooteleF 14. september 2011, kell 14:18 (EEST)[vasta]

Minu meelest just nii peakski. -- Toomas 14. september 2011, kell 14:25 (EEST)[vasta]

Pealkiri[muuda lähteteksti]

Kas pealkirja ei saaks kuidagi lisada <br /> silti, sest praegu jookseb ikka tugevalt koordinaatide ja kaardi kirje peale --Pietadè 21. juuli 2013, kell 14:27 (EEST)

see pole vist enam aktuaalne--Bioneer1 (arutelu) 26. jaanuar 2015, kell 12:20 (EET)[vasta]

Kloostrile eraldi kat?[muuda lähteteksti]

Ruwiki ja plwiki on teinud kloostrile omaette kategooria: ru:Категория:Пюхтицкий монастырь. V-o ka meil millalgi teha--Bioneer1 (arutelu) 26. jaanuar 2015, kell 12:20 (EET)[vasta]

Kas viimane parandus on õige? Arhitekti nimi ei tundu usutav. Andres (arutelu) 2. veebruar 2015, kell 12:36 (EET)[vasta]

Kloostri kirik Moskvas[muuda lähteteksti]

ruwiki's on artikkel ru:Церковь Николая Чудотворца в Звонарях, ent ma ei leia kusagilt, mis selle eesti vaste oleks?--Bioneer1 (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 10:05 (EET)[vasta]

tegu on ilmselt Pühtitsa kloostri abikirikuga--Estopedist1 (arutelu) 17. oktoober 2017, kell 16:44 (EEST)[vasta]

kusjuures Commonsis on ka commons:Category:Pühtitsa Convent Metochion, mis asub Peterburis. EAÕKi sõnastiku järgi (http://www.orthodox.ee/orthodic/15_p/podvorye.html) on metochion ehk подворье vist abikirik, ent meil on seal artiklis muud tähendused veel avamata--Estopedist1 (arutelu) 17. oktoober 2017, kell 16:44 (EEST)[vasta]

Kloostri kuuluvus[muuda lähteteksti]

Klooster kuulub Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikusse ja on Moskva ja kogu Venemaa patriarhi otsealluvuses.

Mis mõttes kuulub? Kuidas saab klooster kuuluda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikusse, kui see on Moskva ja kogu Venemaa patriarhi otsealluvuses? 90.190.71.25 13. november 2015, kell 17:15 (EET)[vasta]

Parandasin: "...on Moskva ja kogu Venemaa patriarhi otsealluvuses olev Vene Õigeusu Kiriku nunnaklooster Eestis..." 90.190.71.25 14. november 2015, kell 03:41 (EET) [vasta]