Kuremäe klooster

Allikas: Vikipeedia
Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik
Kloostri müür nurgatorniga
Kuremäe kloostri võõrastemaja (19. saj)

Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster ehk Kuremäe klooster (ka Pühtitsa (Kuremäe) Uspenski naisklooster) on Moskva ja kogu Venemaa patriarhi otsealluvuses olev Vene Õigeusu Kiriku nunnaklooster Eestis Alutaguse vallas Kuremäe külas. Klooster on rajatud aastatel 18921895.

Õigeusuliste legendi järgi nägid karjased 16. sajandil Kuremäel jumalaema ilmutust ja leidsid hiljem iidse tamme alt õigeusu ikooni. Peeter Kaldur on avaldanud arvamust, et tegu oli vadjalaste järglaste metsakabeli jäänustega. Sest ajast hakati mäge kutsuma teise nimega: Pühitsa ehk pühitsetud koht.

1608. aastast on teada, et Kuremäel oli õigeusu kabel.

1888 saatis õigeusu kirik Kostroma Ipatjevi kloostrist nunn Varvara (Blohhina) kolme õe saatel Virumaale haigeid ravitsema. Aastal 1891 anti luba rajada Pühtitsasse nunnaklooster, mille esimeseks eestseisjaks saigi ema Varvara. Ehituse patroon oli Eestimaa kindralkuberner vürst Sergei Šahhovskoi. Kloostri peakirik ehitati kohta, kus varem oli ehitusjärgus luteri Illuka kirik. Uue kiriku rajamisel kasutati osaliselt Illuka kiriku materjali. See oli esimene Eestisse rajatud õigeusu klooster.

Kloostri hooned on püstitatud tervikut silmas pidades: nunnade elumajad, talvekirik-söögimaja, haigla, Jumalaema Uinumise peakirik, värava kellatorn, kool ja võõrastemaja. Kloostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. See on usklike hulgas püha puu.

Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 19081910. Selle arhitekt oli Aleksander Poleštšuk. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Seal on ruumi 1200 inimesele.

Aastail 1917–1923 oli klooster evakueeritud Rostovisse Jaroslavli kubermangus, Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla. Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus 1919 enamiku kloostri maadest ja allutas selle Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule, mis ei allunud alates 1923. aastast Moskvale.

Teise maailmasõja ajal möödus rindejoon kirikust kõigest mõne kilomeetri kauguselt ja sakslased asutasid kloostri lähedale Kuremäe koonduslaagri.

Kloostris elab üle saja nunna ja noviitsi.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Kloostriülemad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pendel näidaku kulla peidupaiku. Virumaa Teataja, 17. jaanuar 1936, nr 6, lk 2.