Varangu lade
Varangu lade (varem Ceratopyge lade) on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Seda hakkasid esimesena eristama Ralf Männil, Kaarel Orviku, Karl Müürisepp ja Ago Aaloe aastal 1958. Lademe stratotüüp asub Selja jõe kaldal,[2] lade on nime saanud Varangu küla järgi jõe ääres.[3]
Varangu lademe all lamab alamordoviitsiumi ladestiku Pakerordi lade ja sellel lasub Hunnebergi lade. Lademe vanus on 486,2...483,4 miljonit aastat. Koos Pakerordi lademega kuuluvad nad Ölandi ladestiku Iru alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Tremadoci lade.
Ladet leidub vähesel määral Põhja- ja Loode-Eestis.[1] Esimene selle lademe kivimite esinemisala on poolkuu kujuline ala Paldiski ja Kunda vahel. Teine ja õhem selle lademe kivimite esinemisala asub Lihula ja Hiiumaa lõunaosa vahel.[4] Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda perekonna Obolus jäänuseid sisaldav konglomeraat.[5]
Litostratigraafiliselt vastavad sellele Türisalu kihistu Tabasalu kihistik ja Zebre kihistu Kumbri ning Lutriņi kihistik. Ka vastab sellele ligilähedaselt Varangu kihistu. Lademe maksimaalne paksus Eestis on 3,3 m (Toolse kandis).[1]
Lade paljandub näiteks Pakri neemel, Keila-Joal, Varangul, Aseris.[1]
Lademe kivimkoosseisus on peamiselt halli aleuriitsavi.[1] Kohati esineb selles ka püriiti ja glaukoniiti. Lademe keskmised kihid moodustab suure püriidisisaldusega liiv.
Varangu ja Hunnebergi lademete vaheline piir on globaalses stratigraafias piiriks Tremadoci ja Flo lademe vahel.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 EE 12. köide, 2003: 650.
- ↑ Varangu Selja jõe paljand. Eesti stratotüüpsed paljandid, vaadatud 17.11.2018.
- ↑ http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Varangu+lade
- ↑ Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
- ↑ Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
- ↑ "Ordoviitsiumi stratigraafia Rahvusvahelise stratigraafiakomisjoni Ordoviitsiumi alamkomisjoni lehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2020. Vaadatud 15. detsembril 2018.