Aseri lade
Aseri lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Seda hakkas esimesena eristama Hendrik Bekker aastal 1922. Lademe stratotüüp asub Aseri paemurrus, lademe laiendatud stratotüüp on pärit Sirtsisoo puuraugust number 526. Lade on nime saanud Aseri alevikult.[2]
Aseri lademe all lamab keskordoviitsiumi ladestiku Kunda lade ja sellel lasub Lasnamäe lade. Lademe vanus on 463...463,8 miljonit aastat. Koos Kukruse, Uhaku ja Lasnamäe lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Purtse alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Darriwili lade. Lademe moodustumise ajal leidis aset Darriwili jäätumine.[3]
Litostratigraafiliselt vastavad sellele Aseri kihistu, milles on eristatud Malla ja Ojaküla kihistikud, Lõuna-Eestis aga Segerstadi kihistu. Lademe paksus Eestis on 0,1–9 m.[1] Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda Segerstadi kihistu, milles eristatakse nn. Vikarbyni ja Kårgärde lubjakivi.[4] Leedus vastab lademele Vaidlėnai kihistu.
Lademe avamusala on Põhja-Eesti klindi ülaosas.[1] Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.[5]
Lade paljandub näiteks Väike-Pakril, Osmussaarel, Aseris ja Narvas.[1] Eesti lääneosas on lade õhem, idaosas paksem; Osmussaare lähistel kiildub kihistu klindil avanduvate kivimite seast välja.[6]
Lademe kivimkoosseisus on palju glaukoniit- ja ooidlubjakivi.[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 26.
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Enli Kiipus Mida on miele õpetanud kliimamuutused geoloogilises aja. Eesti Loodus. jaanuar 2018.
- ↑ Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
- ↑ Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
- ↑ Kalle Suuroja Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol, Tallinn 2006, lk. 51
- ↑ http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
