Porkuni lade

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Porkuni lade on ülemordoviitsiumi ladestiku kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Porkuni lademe all lamab Pirgu lade ja temal lasub Juuru lade. Koos Pirgu lademega kuuluvad nad Harju ladestiku Atla alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Hirnanti lade. Lademe moodustumise ajal leidis aset Hirnantia jäätumine.[2]

Ladet hakkas esimesena eristama Friedrich Schmidt aastal 1881. Lademe stratotüüp asub Porkuni paemurrus, lademe laiendatud stratotüüp on pärit Kamariku puuraugust.[3] Algselt peeti Porkuni ladet siluri lademeks.[4]

Lademe vanus on 445,6...443,7 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Põhja- ja Loode-Eestis Ärina kihistu, milles on eristatud Kamariku, Siuge, Tõrevere ja Vohilaiu kihistikud, Kesk- ja Lõuna-Eestis aga Kuldiga kihistu, milles on eristatud Bernāti ja Ēdole kihistikud, ning Salduse kihistu, milles on eristatud Brocēni ja Piltene kihistikud. Eraldi stratigraafilise üksuse moodustab veel Röa kihistik. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda Glisstjärni kihistu.[5] Glisstjärni kivimeid ja Salduse kihistut eristatakse ka Östergötlandis.[6] Leedu eristatakse lademes Krekenava kihistut ja Vaineikiai kihistut.

Lademe paksus Eestis on 1–10 m.[1] Põhja-Eestis on esindatud vaid selle lademe ülemised kihid, kuna jäätumisest tingitud merepinna alanemise tõttu jäi see piirkond merepinnast kõrgemale.[7] Tolle perioodi settekivimeid on samal põhjusel säilinud väga vähestes paikades.

Lademe avamusala algab Kesk-Hiiumaalt ja lõppeb Mustvee lähistel, kulgedes läbi Taebla, Risti, Kuimetsa, Porkuni ja Paasvere[1]. Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.[8]

Lade paljandub näiteks Vohilaiul ja Porkunis.[1]

Lademe kivimkoosseisus on palju dolo- ja lubjakivi.[9]. Läti aladel sisaldavad Porkuni lademe lubjakivid riigi lääneosas ka kohati naftat.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 419.
  2. Enli Kiipus Mida on miele õpetanud kliimamuutused geoloogilises ajas. Eesti Loodus. jaanuar 2018.
  3. http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Porkuni+lade
  4. Porkuni Stage by L. Hints & T. Meidla. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3.
  5. Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
  6. Geophysical well log-motifs, lithology, stratigraphical aspects and correlation of the Ordovician succession in the Swedish part of the Baltic Basin. Mikael Erlström, Daniel Sopher, 2019
  7. Литология поркуниского горизонта в Эстонии.Oraspõld, A. 1975. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised
  8. Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
  9. http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
  10. VALSTS ĢEOLOĢIJAS DIENESTS LATVIJAS ĢEOLOĢISKĀKARTE MĒROGS 1:500 000