Sõltuvus (narkoloogia)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse.

Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused:

  • Tugev tung tarvitada ainet.
  • Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust.
  • Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes.
  • Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes.
  • Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele.

Eristatakse järgmisi liike:


Alkoholisõltuvus – nii psüühiline kui ka füüsiline, kuid alkoholismi all mõistetakse eeskätt psüühilist sõltuvust. Erinevalt mitmest muust psühhoaktiivsest ainest ei ole alkoholsõltuvus seotud kindla ajupiirkonnaga.

Psüühiline sõltuvus – joomahimu, vältimatu vajadus saada alkoholi, võimetus loobuda, tolerantsus, füüsiline sõltuvus.

Füüsiline sõltuvus – tekib, kui esineb krooniline vähemalt 1-promilline joove.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]