Kognitiivne käitumisteraapia

Allikas: Vikipeedia

Kognitiivne käitumisteraapia (ka kognitiivkäitumuslik teraapia) (lühend KKT) on psühholoogiline sekkumine,[1] mida kõige laiemalt kasutatakse vaimsete häirete ravis.[2] Empiirilised uuringud näitavad, et KKT keskendub inimese nende toimetulekustrateegiate arendamisele, mis tegelevad olemasolevate probleemide lahendamisega ja muudab ebavajalikke mustreid kognitiivides (mõtted, uskumused ja hoiakud), käitumises ja emotsioonide reguleerimises.[1][3] Algselt kavandati see teraapia kliinilise depressiooni raviks ja praegu kasutatakse seda erinevate vaimse tervise probleemide puhul.[4][5]

KKT mudel põhineb inimese käitumise ja kognitiivse psühholoogia põhiprintsiipide kombineerimisel.[1] See erineb psühhoteraapia klassikalisest lähenemisest, kus terapeut otsib inimese käitumise tagant alateadvuslikke tähendusi ja siis sõnastab diagnoosi. KKT on suunatud probleemile ja tegutsemisele, mis tähendab, et seda kasutatakse konkreetsete diagnoositud vaimse häire probleemide ravimiseks ja terapeudi roll on aidata kliendil leida ja praktiseerida efektiivseid strateegiat, et saavutada sõnastatud eesmärgid ja vähendada haiguse sümptomeid.[6] KKT põhineb usul, et kognitiivsed moonutused ja ebakohane käitumine mängivad rolli vaimsete häirete arengus ja paranemises,[2] ning kui neid sümptomeid sellega seotud stressi saab vähendada õpetades inimesele uusi informatsiooni töötlemise oskuseid ja hakkamasaamise meetodeid.[6][7]

Üldjuhul KKT eeldab, et kui muuta ebakohast mõtlemist, siis muutub ka käitumine ja see mõjutab inimese psühholoogiat,[8] kuid viimati on leitud, et muutused toimuvad pigem ebakohases mõtlemises kui mõtlemises üldisemalt.[9] Kognitiivse käitumisteraapia eesmärk pole diagnoosida inimest konkreetse haigusega, vaid vaadata inimest kui tervikut ja otsustada, mida on vaja korda teha. Põhietapid kognitiivses käitumisteraapias on järgmised:

Etapp 1: määratle kriitilised käitumismustrid
Etapp 2: hinda, kas kriitiline käitumine on liialdus või hoopis puudujääk
Etapp 3: hinda kriitilise käitumise sagedust, kestvust või intensiivsust
Etapp 4: kui on tegemist liialdusega, püüa vähendada sagedust, kestvust või intensiivsust, kui on puudujääk, siis püüa neid suurendada.[10]

Need etapid põhinevad süsteemil, mille töötasid välja Kanfer ja Saslow.[11] Pärast muutmist vajava käitumise väljaselgitamist, hoolimata sellest, kas on liialdus või puudujääk, ja kui ravi on toimunud, peab psühholoog välja selgitama, kas sekkumine oli edukas. Näiteks kui eesmärk oli vähendada käitumise intensiivsust, siis peab toimima vähenemine võrreldes algväärtusega. Kui kriitiline käitumine jääb samasuguseks või algsest kõrgemaks, on sekkumine ebaõnnestunud.[11]

KKT terapeudid või arvutiprogrammid aitavad inimesi oma käitumismustreid ja uskumusi muuta ja asendada selliseid mõtlemisvigu nagu ületähtsustamine, suurenenud negativism, vähendatud positiivsus ja katastroofihirm rohkem realistlike ja kasulike mõtetega, mis vähendavad emotsionaalset pinget ja ennasthävitavat käitumist.[8] Sellised mõtlemisvead on tuntud kui kognitiivsed moonutused. Kognitiivsed moonutused võivad olla kas pseudo-diskrimineerivad uskumused või millegi ületähtsustamine.[12] KKT tehnikat saab ka kasutada ka selleks, et muuta inimesi rohkem avatuks, tähelepanelikum ja teadlikum oma kognitiivsetest häiretest, et nende mõju vähendada.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Cognitive behavior therapy: Basics and beyond 
  2. 2,0 2,1 The New ABCs: A Practitioner's Guide to Neuroscience-Informed Cognitive-Behavior Therapy, doi:10.17744/1040-2861-37.3.206, http://www.n-cbt.com/uploads/7/8/1/8/7818585/n-cbt_researchpacket_newabcsmanuscript_advancecopy.pdf 
  3. History of cognitive-behavioral therapy in youth, doi:10.1016/j.chc.2011.01.011, PMID 21440849, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3077930/ 
  4. "Efficacy of cognitive-behavioral therapy for obsessive-compulsive disorder.". Psychiatry Research 225 (3): 236–246. 28.02.2015. PMID 25613661. doi:10.1016/j.psychres.2014.11.058. 
  5. "Comparison of psychological placebo and waiting list control conditions in the assessment of cognitive behavioral therapy for the treatment of generalized anxiety disorder: a meta-analysis". Shanghai archives of psychiatry 26 (6): 319–31. 2014. PMC 4311105. PMID 25642106. doi:10.11919/j.issn.1002-0829.214173. 
  6. 6,0 6,1 Psychology 
  7. "Theoretical foundations of cognitive-behavioral therapy for anxiety and depression". Annual Review of Psychology 47: 33–57. 1996. PMID 8624137. doi:10.1146/annurev.psych.47.1.33. 
  8. 8,0 8,1 Hassett, Afton L.; Gevirtz, Richard N. (2009). "Nonpharmacologic Treatment for Fibromyalgia: Patient Education, Cognitive-Behavioral Therapy, Relaxation Techniques, and Complementary and Alternative Medicine". Rheumatic Disease Clinics of North America 35 (2): 393–407. PMC 2743408. PMID 19647150. doi:10.1016/j.rdc.2009.05.003. 
  9. 9,0 9,1 Hayes, Steven C.; Villatte, Matthieu; Levin, Michael; Hildebrandt, Mikaela (2011). "Open, Aware, and Active: Contextual Approaches as an Emerging Trend in the Behavioral and Cognitive Therapies". Annual Review of Clinical Psychology 7 (1): 141–68. PMID 21219193. doi:10.1146/annurev-clinpsy-032210-104449. 
  10. Kaplan, Robert; Saccuzzo, Dennis. Psychological Testing. Wadsworth. pp. 415, Table 15.3. 
  11. 11,0 11,1 Kaplan, Robert; Saccuzzo, Dennis. Psychological Testing. Wadsworth. p. 415. 
  12. Dawes, RM (1964). "COGNITIVE DISTORTION Monograph Supplement 4-V14". Psychological Reports 14 (2): 443–459. doi:10.2466/pr0.1964.14.2.443.