Atsetoon

Allikas: Vikipeedia
Atsetooni keemiline valem

Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist.

Atsetooni molaarmass on 58,08 g/mol ja tihedus 0,791 g/cm3. Atsetoon seguneb veega, samuti benseeni, alkoholi, dimetüülformamiidi ja eetriga.[1]

Atsetooni kasutatakse plastide tootmisel ja lahustina, näiteks küünelakieemaldajana ja puhastusainena laborites.

Seda esineb ka inimese veres ja uriinis, kuna atsetooni tekib organismis normaalsete metaboolsete protsesside käigus. Diabeetikud toodavad teiste inimestega võrreldes rohkem atsetooni.[1] Lastel ja rasedatel naistel on vere atsetoonisisaldus suurem kui täiskasvanutel keskmiselt. Suurtes kogustes on atsetoon toksiline. Selle aurud ärritavad silmi ja limaskesti ning suures koguses mõjuvad anesteetikumina. Allaneelates ärritab tugevalt limaskesti ning pikaajalisel liigsel kokkupuutel nahaga põhjustab selle rasvatustumist, mis võib viia dermatiidi tekkimiseni.[1]

Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval kasutatakse atsetooni tootmiseks laboritingimustes peamiselt kumeeni-protsessi, mille võrrand on järgmine:

Kumeeni-protsessis toimub benseeni alküülimine propeeniga, vaheühendina moodustub kumeen, mis oksüdeeritakse õhuhapniku toimel fenooliks ja atsetooniks.

Teised võimalused atsetooni saamiseks on isopropanooli dehüdrogeenimine või oksüdeerimine metalliliste katalüsaatoritega, butaani oksüdeerimine aurufaasis ja sünteetilise glütserooli tootmise kõrvalproduktina.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Open Chemistry Database: Acetone pubchem.ncbi.nlm.nih.gov Kasutatud 11.12.2016 (inglise)