Moonsundi lahing

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lahingu tagajärjel pooluppunud laev Slava

Moonsundi merelahing oli Esimese maailmasõja ajal operatsiooni Albion osana 17. oktoobril 1917. aastal Suures väinas Saksa keisririigi ja Venemaa sõjalaevade vahel toimunud merelahing.

Saksa laevastiku lahingulaevad König, Kronprintz ja kolm ristlejat sisenesid Liivi lahte ja lähenesid Suurele väinale lõuna poolt. Vene suuremad sõjalaevad – soomuslaevad Slava ja Graždanin (end Tšesarevitš), ristleja Bajan – asusid positsioonile Virtsu ja Viirelaiu vahel. Saksa laevade laskeulatus oli suurem ja neil oli rohkem peakaliibri (12-tolliseid) kahureid (saksa laevadel 20, vene laevadel 8). Soomuslaev Grazdanin sai kaks tabamust, kuid jäi rivvi. Slava sai seitse tabamust 305 mm mürskudega, neist mitu allapoole veeliini.

Lahing lõppes Vene laevaüksuse taandumisega Suurest väinast ja soomuslaeva Slava uputamisega samasse. Slava meeskond võeti maha ja viidi Rohukülla, laeva torpedeeriti. Samuti järgnes lahingule Vene poole jõudude taandumine Väinamerest ning Lääne-Eesti saared ja Väinameri läksid Saksa keisririigi vägede kontrolli alla.

See oli Vene mereväe teadaolevalt viimane merelahing Esimeses maailmasõjas.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]