Moe Piiritustehas
| AS Moe Piiritustehas | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | piiritustootmisettevõte |
| Asutatud | 1887 |
| Asutaja | Jakob Kurberg |
| Tegevus lõpetatud | 2009 |
| Peakorter | Moe |
AS Moe Piiritustehas oli Moel asuv Eesti piiritustootmisettevõte. Tehase koosseisu kuulus 1971. aastast ka Eesti Piiritustööstuse Muuseum.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esmakordselt on kirjalikest materjalidest teada Moel alkoholitootmise kohta 1688. aastal, kui Rootsi riigi poolt läbi viidud hoonete revisioniaktis oli märgitud Muddise mõisa õlleköök. Moe mõisa viinaköök oli kantud ka viinaköökide nimekirja juba 1794. aastal, kuid toodangu hulk oli esialgu väike ja 1831. aastal peatas kooleraepideemia viinapõletamise.[2]
Kurbergide piiritustehas
[muuda | muuda lähteteksti]1886. aastal omandas mõisa eestlane Jakob Kurberg, kes asus endise viinaköögi kõrvale ehitama piiritus- ja õlletehast. Ettevõtte algusaastaks loetakse 1887. aastat, mil tehases algas piirituse tootmine. 1890. aastaks valminud tehases oli kolm osakonda: toorpiiritus-, piirituspuhastus ja õlleosakond, millele lisandus veel likööritehas. Kurberg avas 1900. aastal Tallinnas õllelao, kolm õllepoodi ja "Cafe Muddis" nimelise kohviku, kus müüs oma tooteid. Kurbergi surma järel 1907. aastal jätkas ettevõtte juhtimist tema vanim poeg Arved Kurberg.[2] 4. septembril 1908 põlesid ettevõtte viinavabrik ja puhastuskoda maani maha. Tulekahju sai alguse puhastusvabrikust. Õllevabrik ja viina suur kelder jäid tulest puutumata. Siiski olid tehase hooned sama sügise lõpuks juba uuesti taastatud.[3]
Esimene maailmasõda alguses 1914. aastal kuulutati Venemaa Keisririigis välja kuiv seadus, mistõttu lõpetas Moe tehas nii toorpiirituse kui ka õlle tootmise. 1915. aastal valati Valgejõkke tonnide kaupa tehases toodetud viina. Sissetuleku säilimiseks asus Kurberg sama aasta lõpul tootma limonaadi ja kalja (mis jätkus vaheaegadega kuni 1928. aasta lõpuni). Alles 1920. aasta algusest hakati tehases piiritust uuesti puhastama ning 1921. aastal toorpiiritust ka tootma. Õlleosakond, hoolimata katsetest seda taaskäivitada, pärast sõda enam käima ei läinud.[2][3]
1921. aastal võttis Asutav Kogu vastu seaduse, millega tunnistati alkoholimüügi riigimonopoliks. Kõik tehased kuulusid sellest peale riigile, kes andis need tavaliselt rendile ja hiljem võimaldas ära osta. Kurberg säilitas oma mõisasüdame ja osa maadest teenete eest Vabadussõjas ning jäi piiritustehase juhiks. Vabariigi ajal oli Moe piiritustehas Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisuse Rosen & Co liikmesettevõte, kuhu lisaks enda toodangule vedas toorpiiritust olenevalt aastast 15–20 ümberkaudset viinavabrikut.[2] Baltisakslaste ümberasumise ajal Eestist lahkusid teiste seas ka Kurbergid ja nende tööstusettevõte jäi seisma. Piirituse tootmine algas alles pärast Nõukogude võimu taaskehtestamise järel 1945. aastal.[3]
Riigistatud piiritustehas
[muuda | muuda lähteteksti]1945. aasta lõpus taaskäivitati tehas Moel, sest vabrikus olid säilinud destilleerimisseadmed ning hooned võimaldasid tootmise laiendamist. Kuna esialgu ei suudetud puhastusseadmestikku täielikult parandada, toodeti Moel ainult toorpiiritust, mis veeti puhastamiseks Tallinna puhastustehasesse. Moe katlamajad viidi 1948. aastal puuküttelt üle põlevkiviküttele ja alles 1960. aastate algul ehitati õliküttega katlamaja. Piiritustehas oli šeflusvahekorras "Punalipu" kolhoosiga ja Ühistee kolhoosiga ning tehase kollektiiv abistas kolhoose põllutöödel.[4] 1962. aastal taaskäivitati Kurbergide-aegne rektifikatsiooniagregaat, kuid kogu omatoodangut ei suudetud jätkuvalt täielikult ära puhastada. Tooraineks oli peamiselt Eestis kasvatatav kartul.[2]
1970. aastatel toimusid uue direktori Arvo Antropovi eestvedamisel suured uuendused tootmises ja töökorralduses: ehitati uued tootmishooned ja valmis gaasitsehh, kus valmistati tootmises tekkivast süsihappegaasist tahket süsihappegaasi külmutusautodele. 1977. aastal toimus Moe lennuõnnetus, kui Nõukogude armee õhujõudude reisilennuk An-24 riivas tiivaga Moe piiritustehase katlamaja 32-meetri kõrgust telliskorstent. Kõik lennuki pardal viibinud hukkusid. Nõukogude võimud vaikisid õnnetuse maha, kuid tehase töölised olid õnnetusest teadlikud.[5][6] 1981. aastal valmis Moel uus puhastustehas, mis tegi meskist kohe puhta piirituse. Lõpetati kartuli kasutamine ja piiritust hakati valmistama ainult teraviljast. 1983. aastal alustati esmakordselt Eestis fermendipreparaadi tootmist.[2] Nõukogude aja lõpuks olid kõik Eesti piiritusettevõtted koondatud Moe piiritustehase alla.[7]
Eesti-aegne piiritustehas
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti iseseisvuse taastamise ajaks oli Eestis vaid kaks piiritustehast Rakveres ja Moel, mis mõlemad eraldati eraldiseisvateks riigiettevõteteks. 1990. aastatel Moe Piiritustehas kiratses ja halbadel hetkedel tootmine seiskus. Kasumlikkuse taastamiseks üritati taastada jaemüük Venemaa turgudel, kaasata erakapitali ja moderniseerida tootmist. 1993. aastal juurutati Moel uus toormevalmistamise tehnoloogia. 1996. aastal tegi Moe Piiritusetehas tootmisrekordi, valmistades aasta peale kokku üle 5 miljoni liitri puhast piiritust ja moodustades 5% Eesti eelarve sissetulekutest.[8] 1997. aastal avati 700 000 liitrit mahutav piirituseladu.[2] 1995. aasta otsustas riik loobuda alkoholimonopolist ja riigiettevõttest moodustati riigi aktsiaselts Moe Piiritustehas.[9] 1997. aastal kaastati ettevõtte tegevusse eraomanik Balti Põrand OÜ (hilisem OÜ Tulivesi), kui laiendati AS-i aktsiakapitali. Uutele omanikele jäi esmaõigus osta ära ka ülejäänud piiritustehase aktsiad.[10] 1999. aasta RAS erastati ja uueks omanikuks sai juba Rakvere piiritustehast omav ETFC Grupp, kes pakkus Tulivesist kaks korda rohkem.[11] Sama aasta septembris lagunes Grupp laiali ja piiritustehased omandas ettevõte AS Onistar.[12]
2003. aastal piiritusetehased ühendati ametlikult üheks ettevõtteks, kus endine Moe piiritustehas oli tuntud kui AS Rakvere Piiritustehase Moe tehas.[2][13] Ühinenud ettevõte keskendus ekspordile ja mõne aasta pärast läks juba 75% toodangust välismaale. Lepingud Prantsuse ja Iisraeli firmadega võimaldasid ettevõttel jõuda välisturgudele, näiteks jõudis 2002. aastal USA turgudele "Türi viin".[8] 2006. aastast sattus Onistar majanduslikesse raskustesse ja Moe tehas seisis mitu aastat tööta.[14][15] Lõpuks kuulutas ettevõte 2009. aastal välja pankroti ja sama aasta detsembril müüdi endine piiritustehas ettevõttele Efields OÜ (tänapäevane OÜ Estonian Spirit).[16][17]
Moe Peenviinavabrik
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Moe OÜ
Estonian Spirit taasavas tootmise Moel 2011. aastal, kui vanas gaasitsehhis alustas tööd peenviinade villimistsehh, mis sai tuntuks kui Moe Peenviinavabrik.[2][18] 2014. aastal registreeriti Moe OÜ, mille eesotsas oli Sven Ivanov ja mille omanikering oli sama Estonian Spiriti omaga.[19] 2015. aastal taasalustati Moel õlletegemist Muddise nime all. Uus ettevõtte on laiendanud vabriku tootmist ja lisaks tuntud viinale (näiteks Moe mahe 1886 ja Moe rukis) toodetakse peenviinavabrikus ka džinni ja viskit. 2017. aasta oktoobris kiitis Euroopa Komisjon heaks ettevõtte taotluse registreerida kaitstud geograafiline tähis (KGT) Estonian Vodka, mida toodetakse Moel. 2019. aastal suleti Rakvere piiritustehas ja kogu tootmine koliti Moele.[2]
Ettevõtte juhtide loend
[muuda | muuda lähteteksti]| Juhtimisaastad | Tehase juht |
|---|---|
| 1887–1907 | Jakob Kurberg |
| 1907–1933 | Arved Kurberg |
| 1933–1937 | Marta Kurberg ja Herbert Kurberg |
| 1937–1939 | Herbet Kurberg |
| 1950–1973 | Erna Tammeriik |
| Fjodor Dansiger | |
| Georg Vau | |
| Nikolai Karmennõi | |
| 1973–1998 | Arvo Antropov |
| 1998–1999 | Enno Harmipaik |
| 1999–2004 | Arvo Antropov |
| 2004–2009 | Igor Savenkov |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Muuseum ja Külastuskeskus". Moe OÜ. Vaadatud 22. juunil 2023.
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 Võsa, Sirje; Uus, Tiit (oktoober 2021). "Moe Piiritustehas" (PDF). Tamsalu muuseum.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Gustavson, Heino (02.12.1980). "Rakvere rajooni piiritustööstuse minevikust". Punane Täht. Lk 3.
- ↑ Danziger, I. (31.05.1955). "Tööstusettevõtte abi kolhoosile". Edasi Kommunismile. Lk 2.
- ↑ "Moe lennukatastroof". Eesti monumentide e-kataloog. Vaadatud 13.06.2023.
- ↑ Mäe, Aarne (29.11.2001). "Kärdla lennuõnnetus toob meelde Moe katastroofi" (PDF). Virumaa Teataja.
- ↑ Mäe, Aarne (24.11.2012). "Antropov: "Virisemine elu paremaks ei tee"". Virumaa Teataja. Lk 9.
- ↑ 8,0 8,1 Aarne, Mäe (12.03.2020). "RAKVERE JA MOE kui iidsed viinapõletamise kantsid". Virumaa Teataja. Lk 8.
- ↑ "Valitsus reorganiseerib riigi alkoholifirmad". Päevaleht. 23.01.1995. Lk 9.
- ↑ Undusk, Feliks (14.10.1997). "Riigivara ärastamine Moe moodi". EPL. Lk 2.
- ↑ Soosaar, Andres (04.03.1999). "Moe aktsiad ostab ETFC". Eesti Päevaleht. Lk 9.
- ↑ Traks, Kristina (14.09.1999). "ETFC Grupp laguneb laiali". Äripäev.
- ↑ Eesti entsüklopeedia. Kd 12. 2003. Lk 338.
- ↑ Raigna, Raivo (31.10.2008). "Eesti piiritusetehased seisavad tööta". Virumaa Teataja.
- ↑ "Rakvere piiritustehas loobus saneerimisest". Virumaa Teataja. 04.04.2009. Lk 3.
- ↑ Herm, Toomas (19.05.2009). "Kohus kuulutas Rakvere piiritustehasele pankroti". Virumaa Teataja. Lk 3.
- ↑ Raigna, Raivo (16.12.2009). "Rakvere Piiritustehase ostis firma Efields". Virumaa Teataja. Lk 3.
- ↑ SAVIKKO, MIKKO (07.12.2012). "Virolaisen viinan alkuperä". The Baltic Guide.
- ↑ "MOE OÜ". Inforegister. Vaadatud 22.06.2023.