Kuiv seadus
Kuiv seadus on alkohoolsete jookide tarbimist, müüki ning tootmist täielikult või osaliselt keelustav seadus.
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Vene keisririigi sõjaväevõimud keelasid alkoholi müügi 23. augustil/ukj 5. septembril 1914. Formaalselt jäi kuiv seadus kehtima kogu sõja ajaks, kuid kontroll selle üle kadus juba 1917. aastal.
Põhjamaades[muuda | muuda lähteteksti]
Põhjamaades peale Taani oli alates 19. sajandi lõpust tugev karskusliikumine. Näiteks 1910. aastal oli Rootsis umbes 330 000 karskusseltside liiget,[1] moodustades ligi 6 protsenti umbes 5,5 miljonisest elanike arvust.[2] Kuiv seadus mõjutas vägagi Põhjamaade poliitikat 20. sajandi alguses.
1907. aastal keelustati Fääri saartel alkoholi müük, see seadus oli jõus kuni 1992. aastani. 1928. aastast lubati väga piiratud omatarbeks alkoholi importi Taanist.
1915. aastal kehtestati Islandil alkoholi müügi keeld. Keeld tühistati veinidele 1922. aastal ning piiritusjookidele 1935. aastal, kuid õllemüügikeeld kehtis kuni 1989. aastani.
1916. aastal keelustati Norras destilleeritud alkohoolsete jookide keeld, 1917. aastal laiendati keeldu ka kangestatud veinile ja õllele. 5.–6. oktoobril 1919 toimunud referendumil hääletas 61,61% valijatest keelu jätkamise poolt. Veini- ja õllekeeld tühistati 1923. aastal, destilleeritud jookide keeld 18. oktoobril 1926 toimunud referendumi tulemusel, kui 55,66% valijatest hääletas keelu jätkamise vastu.
1. juunil 1919 kehtestati Soomes alkoholi müügi keeld, ühe esimese seadusena peale iseseisvumist. Soomes oli varem 20. sajandi alguses proovitud neli korda kuiva seadust sisse seada, kuid Vene tsaari vastuseisu tõttu kukkus see kõikidel kordadel läbi. Kui kuiv seadus tõi kaasa USA-sarnase suure smuugeldamise ning vägivalla ja kuriteo kasvu, pöördus rahva arvamus kuiva seaduse vastu. 29.–30. detsembril 1931 korraldati referendum, kus rahvalt küsiti, kas nad pooldavad keeluseaduse jätkumist, keeluseaduse täielikku tühistamist või nõrkade jookide lubamist. 70,5% hääletas keeluseaduse lõpetamise poolt, 28% jätkamise ja 1,4% nõrkade jookide lubamise poolt. Keeld aegus lõplikult 5. aprillil 1932 kell 10 hommikul, mistõttu seda kutsuti "543210".[3]
1919. aastal kehtestati Rootsis nn Bratti süsteem (liberaalse poliitik Ivan Bratti järgi), millega anti kõikidele kodanikele, kes tohtisid alkoholi tarbida, vihik, kuhu peale igat alkoholiostu löödi tempel ostetud alkoholi kohta. Kui vihiku omanik oli kuu jooksul normi piirini jõudnud, pidi ta alkoholi ostmiseks ootama järgmise kuuni. Samas ei kehtinud piirang veinile. 27. augustil 1922 toimunud referendumil lükkasid valijad napilt tagasi (51%-49%) alkoholi täieliku keelustamise. 31. detsembril 1948 lubas Bratti süsteem osta 1,82 liitrit piiritust kuus. Bratti süsteem kehtis kuni 1. oktoobrini 1955, kui sellest loobuti riiklike Systembolageti kasuks, kust nüüd sai osta ilma piiranguteta. Soomes kasutati sama süsteemi (Viinakortti) Alko poodides 1944.-1970. aastatel.
Mujal[muuda | muuda lähteteksti]
USAs kehtestati alkoholi müügi keeld (Prohibition) põhiseaduse 18. parandusega, mille Esindajatekoda kiitis heaks 17. detsembril 1917 ja Senat 18. detsembril; vajalik ratifitseerimine kolme neljandiku osariikide poolt sai teoks 16. jaanuariks 1919, keeluseadus algas 17. jaanuaril 1920. Seadus osutus vägagi ebapopulaarseks, kiirelt kasvas illegaalne alkoholimüük, lisaks Kanadast smuugeldamine. Eriti ebapopulaarseks sai kuiv seadus Suure depressiooni ajal. Lisaks sai salaviinaajamine suureks tuluallikaks organiseeritud kuritegevusele, näiteks Al Capone Chicagos ja Lucky Luciano New Yorgis. Kuiv seadus lõpetati 21. parandusega, mille Kongress võttis vastu 20. veebruaril 1933 ja kolm neljandikku osariike ratifitseeris 5. detsembriks 1933.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Olev Remsu, "Kuiv seadus", "Aja Kirju", Petrone Print, 2016
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ IOGT history Arhiiviversioon (in Swedish) Retrieved 2011-12-08
- ↑ SCB Population statistics for 1910 (in Swedish) Retrieved 2011-12-08
- ↑ "543210 JOOMA! Soomes lõppes 90 aasta eest „kuiv seadus"". ajalugu.ohtuleht.ee. Vaadatud 29. märtsil 2023.