Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid
Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid[1] ehk mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid[2] ehk mittesteroidsed põletikuvastased ained (lüh MSPVA) (inglise non-steroidal anti-inflammatory drugs, lüd NSAIDs) on ravimpreparaatide rühm, mida kasutatakse nii humaanmeditsiinis kui ka veterinaarias.[3]
Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidne põletikuvastane ravim.
Mittesteroidsed põletikuvastased ained on enim kasutatavad ravimid – iga päev tarvitab neid 30 miljonit inimest [4] valu, põletiku ja palaviku korral. Nende hulka kuulub nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid.
Toimemehhanismid[muuda | muuda lähteteksti]
MSPVA-de toime arvatakse saabuvat ensüümi tsüklooksügenaasi (COX) vormide: COX-1 (enamikus kudedes) ja COX-2 (aktiivne neerukoes ja kesknärvisüsteemis) aktiivsuse mõjutamise (inhibeerimise) kaudu, takistamaks prostaglandiinide ja tromboksaanide komplekteerimist. COX-3 avaldub ajukoores ja südames.
MSPVA-d on lipofiilsed, haakuvad rakumembraaniga ja plasma valkudega ning mõjutavad ka neutrofiile ja T-lümfotsüütide talitlust. MSPVA-de kasutamisskeem ja ravimi valik sõltuvad iga patsiendi konkreetsest seisundist. Farmakogeneetilised uuringud näitavad, et MSPVA-de põletikuvastane toime sõltub tsütokroom P450 ensüümide osalemisest nimetatud ravimite metabolismis ja on seega indiviiditi erinev.
Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]
COX-1 ja COX-2 inhibeerimise suhte alusel liigitatakse MSPVA-d:
- COX – mitteselektiivsed MSPVA-d inhibeerivad COX-1 ja COX-2: ibuprofeen, diklofenak, indometatsiin, ketoprofeen, naprokseen jt
- COX-2 – selektiivsed MSPVA-d: etorikoksiib, tselekoksiib, valdekoksiib jt.
Levinumad MSPVA-d[muuda | muuda lähteteksti]
- (humaan-ATC süsteemi kood M01AG) fenamaadid – tolfenaamhape
- (M01AH) koksiibid – tselekoksiib, etorikoksiib, nabumetoon, nimesuliid
- (M01AC) oksikaamid – püroksikaam, lornoksikaam, meloksikaam
- (M01AE) propioonhappe derivaadid – ibuprofeen, naprokseen, ketoprofeen
- (N02BB) pürasolooni derivaadid
- (N02BA) salitsülaadid – atsetüülsalitsülaat
- (M01AB) äädikhappe derivaadid – indometatsiin, diklofenak
Veterinaar-ATC süsteemi koodidele lisatakse ette Q-täht, näiteks ATCvet kood oksikaamide rühma kuuluval meloksikaamil on QM01AC06.
Kõrvaltoimed ja ohud inimestel[muuda | muuda lähteteksti]
MSPVA-sid tuleks võimlause korral vältida tursesündroomiga patsientidel, näit südame paispuudulikkus, nefrootiline sündroom, maksatsirroos, arteriaalne hüpertensioon, suhkurtõbi, antifofolipiidantikeha sündroom, sümptomaatiline ateroskleroos.
Kõrvaltoimed olenevad nii indiviidist, tema tervislikust seisukorrast kui ka tarvitavast ravimpreparaadist, levinumad soovimatud kõrvatoimed on toimed
- seedetraktile – isutus, kõhuvalu, iiveldus, mao limaskesta erosioonid, peptiline haavand, perforatsioon, seedetrakti verejooks, aneemia, kõhulahtisus;
- südame-veresoonkonnale – arütmia, hoiatatakse müokardiinfarkti ja tromboosriski eest;
- neerudele – tursed, vedelikupeetus, hüpertensioon, vererõhku alandavate ravimite toime alanemine, hüperkaleemia, neerupuudulikkus, glomerulonefriit;[5][6]
- kesknärvisüsteemile – segasusseisund, peavalu, pearinglus, depressioon, krambiläve alanemine, aseptiline meningiit, fataalne koljusisene verejooks;
- kesknärvisüsteemile – gestatsiooniaja pikenemine, sünnitegevuse aeglustumine;
- ülitundlikkus – vasomotoorne riniit, bronhospasm, urtikaaria, hüpotensioon, šokk
- surm (Ameerika Ühendriikides on hinnanguline surmade arv igal aastal 16 000 ringis)[7].
MSPVA-haavand[muuda | muuda lähteteksti]
Maoerosioonid tekivad umbes pooltel MSPVA kasutajatest ning 10–30% pikema aja vältel MSPVA rühma ravimeid tarvitanutel tekib peptiline haavand. MSPVA-haavandit peetakse ohtlikuks, kuna haavandi esmaseks sümptomiks võib olla eluohtlik tüsistus verejooksu või perforatsiooni näol.[8]
Reumatoidartriiti põdevatel inimestel[muuda | muuda lähteteksti]
Reumatoidartriiti põdevatel inimestel on pärast MSPVA-de ja kortikosteroidide kasutamist 3–5 korda suurem risk haigestuda peptilisse haavandisse kui üldrahvastikul. Lisaks võib nimetatud ravimite kasutamine põhjustada surma ligi 10%-l reumatoidartriiti põdevatel inimestel.[9]
Surm MSPVA-de kõrvaltoimena[muuda | muuda lähteteksti]
Täpsed MSPVA-de tarvitamisega seotud surma põhjused pole selged, surmasid seostatakse kardiovaskulaarsüsteemi talitlusega ja surmasid ei võimalda mitte kõik MSPVA-d ühesuguselt, on neid, mille arvel suurem kogus surmasid ja teistel vähem. Selliste populaarsete valuvaigistite, nagu aspiriin, ibuprofeen, diklofenak ja naprokseen jt kõrvaltoimete tõttu sureb uuringute põhjal Suurbritannias 2000 inimest aastas ja USA-s isegi 16 500 patsienti aastas.
Ameerika Ühendriikides on hinnanguline surmade arv igal aastal 16 000 ringis[7].
Osteoartroosiravim Vioxx (toimeainega rofekoksiib) oli üsna lühikest aega populaarne ravim (Eesti Ravimiamet registreeris rofekoksiibi osteoartroosi raviks 1999. aasta oktoobri lõpus ja ravim jõudis Eesti apteekidesse detsembris)[10] ja selle tarvitajate hulk tõusis ruttu 80 miljonini, kuid nüüdseks on see erinevatel põhjustel, nagu seotus 38 000 tarvitaja surmaga, müügilt eemaldatud[11].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Laine Trapido. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, lk 169, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 521:2004.
- ↑ Veterinary Non-Steroidal Anti-Inflammatory Drugs (NSAIDs), USA Ravimi ja Toiduamet, veebiversioon (vaadatud 12.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ Autorite kollektiiv, "Eakate farmakoteraapia", AS Medicina, lk 260, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0
- ↑ NSAID-Nephropathy, veebiversioon (vaadatud 16.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ ERIC DECLOEDT, GARY MAARTENS, Drug-induced renal injury, CME , juuni 2011, 29. köide, nr 6, veebiversioon (vaadatud 16.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ 7,0 7,1 C. David Tollison, John R. Satterthwaite, Joseph W. Tollison, Practical Pain Management, lk 246, 2002, Lippincott Williams & Wilins, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ Autorite kollektiiv, "Eakate farmakoteraapia", AS Medicina, lk 260–261, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0
- ↑ Koostaja: Tõnu Peets, Töörühm: Oivi Aakre, Tiit Haviko, Riina Kallikorm, Kati Otsa, Margus Pail, Mart Parv, Tõnu Peets, Reumatoidartriidi ravijuhend Eestis, lk 484 – 485, veebiversioon (vaadatud 09.10.2014)(inglise keeles)
- ↑ Aleksander Laane, Uus ravim vähendab kõrvaltoimete riske[alaline kõdulink], veebiversioon (vaadatud 07.07.2016)
- ↑ Vioxx Recall Information, veebiversioon (vaadatud 07.07.2016) (inglise keeles)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Ravimiinfo bülletään, Morfiin ja teised opiaadid vähivalu ravis, oktoober 1995, nr 4 (sõltumatu väljaanne)
- John L. Wallace, Prostaglandins, NSAIDs, and Gastric Mucosal Protection: Why Doesn't the Stomach Digest Itself?, Physiological ReviewsPublished 1 October 2008Vol. 88no. 1547-1565DOI: 10.1152/physrev.00004.2008, veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (inglise keeles)
- Alar Irs, Riina Salupere, Väino Sinisalu, Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite ohutu kasutamine, Eesti Arst 2010; 89(6):417–422, veebiversioon (vaadatud 12.05.2014)
- Marina Lohk, Uuring: valuvaigistid võimendavad suurenenud eesnäärme sümptomeid, avaldatud: 24. september 2007, veebiversioon (vaadatud 12.05.2014)
- "Reumatoloogia", Reinhold Birkenfeldt, Tiit Haviko, Riina Kallikorm, Mart Kull, Reet Kuuse, Chris Pruunsild, Ann Tamm ja Mare Tender, toimetanud Reinhold Birkenfeldt, lk 68–75, 2012, ISBN 9789949919413
- Alar Irs, Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamine südame-veresoonkonnahaiguse riskiga patsientidel, Eesti Arst 2013; 92(5):287–289 287, veebiversioon (vaadatud 12.05.2014)