Rae mõis
See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2024) |
Rae mõis (saksa keeles Tydenkull[1], Johannishof) oli linnamõis Jüri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõisasüda Harju maakonda Rae valda.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1279. aastal kinkis Taani kuningas Patika veski koos maadega Tallinna Jaani seegi hospidalile[3].
1330. aasta paiku on mainitud Vaskjala küla omanikuna Gadeke van Parenbecket, tema järglane Hannes müüs 1390. aastal Vaskjala küla ja mõisa Tydenkulli uuele omanikule Tyle Tolkele[4]. 1390. aastal on mõisat esmamainitud kui „hof to Tydenkull"[4], kui see kuulus[viide?] Tallinna Jaani seegile. Mõis Tydenkull eestipärase nimega Tiidokülamõis, asetseski praeguse Rae mõisa kohal. 1419. aastal kinnitas ordumeister Vaskjala, Limu, Karla, Assaku, Kautjala ja Hobunurme külad ning mõisa Tydenkull Lambrecht Tolke nimele. Tolke sugukonna järel esineb ürikuis uue omanikuna Lode sugukond. 1475. aastal mainitakse Vaskjala küla omanikuna Hermen (Hermann) Lode't (mainitud 1473, 1500, surn. 1521), sest ta pantis Vaskjala külast 4 talu Tallinna Jaani haigemajale. Tänu annetuste (enamikus kinnisvarade ja maavalduste) tõttu oli Jaani seek rikas asutus[5]. Seegid omasid ohtrate annetuste tõttu suuri kapitale, mis laenati välja 6 protsendiga. Loded laenasid mitmel korral Jaani haigemajalt raha ja pantisid üks küla teise järel. 1503. aastal oli mõis (Hof Tydenkull) läänistatud Herman Lodele. Hiljem läks mõis Tallinn rae valdusse[4].
1627. aastal anti jumalalaeka ja rae nõusolekul ning senise rentniku Bernhard von Gertteni surma järel, linnale kuuluv Rae mõis Georg von Wangersheimile valitseda. Talle anti luba mõisas oma kariloomi pidada ning kohustati oma vahenditest tasuma mõisavalitseja palgakulu.
Rootsiaegse mõisate reduktsiooni ajal, 1688. aasta reduktsioonikomisjoni otsusega tunnistati Rae reduktsiooni alla mittekuuluvaks. Talud said koolile, kirikule ja hospidalile, peamiselt siiski kirikule kui Jumalalaeka /Gotteskasten/ omanikule. 1694. aastal liideti Rae mõisa Kautjala küla 5 3/4 adramaad ja tehti sellest eraldi Kautjala kõrvalmõis, mis sai iseseisvaks 1755. aastal. 18. sajandil oli mõisal erinevaid rentnikke, 1755. aastal oli rentnik lesestunud von Middendorff. 1797. aastal pantis Otto Gustav von Budberg, Rae 90 aastaks õuenõunik Wilhelm von Wrangellile. 1880. aastal omandas Rae mõisa Tallinna linna Jumalalaegas (Stadt-Gotteskasten).
Mõisa ühe majanduskorrusega (kõrge soklikorrus) ja ühe peakorrusega historitsistlik kivist peahoone ehitati 1850. aastatel.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Hans Feldmann, Johannishof, Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland), Böhlau Verlag Köln Weimar, 1985 s. 154
- ↑ 2,0 2,1 Rae mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 25.10.2015)
- ↑ Rae mõis (Jüri khk), Kinnistute register
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Mihkel Aitsam, Rahutused Rae mõisas, Päewaleht, nr. 132, 16 mai 1939
- ↑ Haiglad vanas Tallinnas Esimene oli pidalitõbila, Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 12 mai 1976
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Rae mõis Eesti mõisaportaalis
- Mihkel Aitsam. Rahutused Rae mõisas, Päewaleht, nr. 132, 16. mai 1939
- Mihkel Aitsam. Rahutused Rae mõisas, Päewaleht, nr. 147, 2 juuni 1939