Viljatusravi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pildil on embrüoloog läbiviimas kunstliku viljastamise protsessi Fertility Clinic Nordicus.
Viljatusravi protseduur viljakuskliinikus Fertility Clinic Nordic

Viljatusravi on meditsiiniline protseduur, mille eesmärk on saavutada rasestumine neil, kellel on see loomulikul viisil raskendatud.

Eestis on mitmeid ravimeetodeid, mille Haigekassa kuni 41-aastaste ravikindlustatud naiste puhul kompenseerib.

2015. aastal tehti Eestis 2834 viljatusravitsüklit – siirati 4467 embrüot või sügooti.[1]

Meetodid[muuda | muuda lähteteksti]

Viljatuse põhjuseid on mitmeid, seepärast kasutatakse viljatusravis erinevaid meetodeid.

Külmutatud embrüo siirdamine[muuda | muuda lähteteksti]

Külmutatud embrüo siirdamise ehk FET (Frozen Embryo Transfer)[2] käigus siiratakse kateetriga emakaõõnde embrüod, mis on üles sulatatud ja ette valmistatud. Korraga siiratakse üks või kaks embrüot.[3][4]

Kehaväline viljastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kehavälise viljastamise ehk IVF (In Vitro Fertilization)[2] käigus asetatakse Petri tassile munarakk ja seemnerakud, mis viljastavad ise munaraku.[4]

Seda meetodit peetakse kõige efektiivsemaks.[5]

Inseminatsioon [muuda | muuda lähteteksti]

Inseminatsioon ehk IUI (Intrauterine Insemination) on töödeldud sperma ajastatud viimine emakaõõnde.[2]

Seda meetodit kasutatakse mehepoolse kergema viljatuse ja emakakaela probleemidest tingitud lastetuse raviks. Seda protseduuri haigekassa ei kompenseeri.[5]

Seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Seemneraku intratsütoplasmaatilise injektsiooni ehk ICSI (Intracytoplasmic Sperm Injection) käigus süstitakse seemnerakk munaraku tsütoplasmasse.[4]

Protseduuri käigus valitakse välja üks seemnerakk, mis süstitakse munarakku. Viljastunud munarakk areneb inkubaatoris 2–5 päeva. Seejärel valitakse siirdamiseks välja 1–3 embrüot. Ülejäänud embrüod külmutatakse, säilitatakse ja kasutatakse vajadusel hiljem.

Meetodit kasutatakse peamiselt raskema mehepoolse viljatuse korral või kui IVF-protseduuris jäi munarakkude viljastumine ebapiisavaks.[6]

ICSI-t kasutati 2015. aastal Eestis kehavälise viljastamise protseduuridest kõige enam.[1]

Spermatosoidide saamine munandibiopsia teel[muuda | muuda lähteteksti]

Spermatosoidide saamine munandibiopsia teel ehk TESA (Testicular Epididymal Sperm Aspiration) on kirurgiline protseduur, mille käigus aspireeritakse seemnerakud munandist.

Meetodit kasutatakse raske meheviljatuse korral.[4]

Doonorseemne- ja munarakud[muuda | muuda lähteteksti]

Doonorseemnerakke kasutatakse raske spermapatoloogia puhul nii IUI- kui ka IVF-protseduuridel. Aga ka juhul, kui naisel puudub sobiv partner.[2]

Doonormunarakke kasutatakse juhul, kui naise enda munarakud pole piisavalt viljakad – näiteks naistel, kel on varajane menopaus või kelle viljakus on vähenenud vähi või kiiritusravi tõttu.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Statistika näitab viljatusravi kasutamise mõningat vähenemist". Tervise arengu instituut, 20.7.2016.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Viljatusravi". lapsesoov.ee. Kasutatud 3.7.2017.
  3. 3,0 3,1 Ele-Liis Kreek. "Rasedus – doonormunarakkude abil". viljakus.ee, 31.1.2017. Kasutatud 3.7.2017.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 "Erialasõnastik". lapsesoov.ee. Kasutatud 3.5.2017.
  5. 5,0 5,1 "Viljatusravi protseduurid". itk.ee. Kasutatud 3.7.2017.
  6. Ele-Liis Kreek. "Kunstlik viljastamine: mis on IUI, IVF, ICSI?". viljakus.ee, 19.9.2016. Kasutatud 3.7.2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]