Kirjanikupalk

Kirjanikupalk on valitud Eesti kirjanikele makstav igakuine tasu, mille eesmärk on võimaldada kutselistele kirjanikele ja ilukirjanduse tõlkijatele pühendumist loomingulisele tegevusele.

Kirjanikupalk määratakse kolmeks aastaks ning seda makstakse Eestis alates 2016. aastast. Kirjanikupalk tagab palgasaajatele kõik sotsiaalsed garantiid. Palka maksab kirjanikele Eesti Kirjanike Liit ja raha selleks eraldab Kultuuriministeerium.

Kuni 2018. aastani arvestati kirjaniku kuupalga suurus määramise aastast üle-eelmise aasta Eesti keskmise kuupalga põhjal. Näiteks kujunes 2016. aastal kirjanikupalka saama hakanute brutopalgaks 1005 eurot ja netopalgaks 805,86 eurot kuus.^[1] Alates 2019. aastast on kirjaniku brutopalk 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk, mis 2019. aastal oli 1430 eurot.^[2]

Kandideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjanikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud ja ilukirjanduse tõlkijad, kes soovivad kolme järgmise aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle ning on Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamise ja töötamise luba. Kandidaat ei pea olema loomeliidu liige.^[3]

Kandideerimiseks tuleb esitada avaldus ja motivatsioonikiri koos kolme järgmise aasta loominguliste kavadega ning ülevaade viimaste aastate loomingulisest tegevusest ja olulisematest meediakajastustest.

Kirjanikupalga saajate valimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjanikupalga saajad valib taotluse esitanute seast ekspertide komisjon, kuhu seni on kuulunud Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kirjastuste Liidu esindajaid.

Esimesel aastal oli kirjanikupalga saajaid viis. Kultuuriministeeriumi eesmärk on suurendada kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate hulk 2021. aastaks 30ni, kellest 15 on kirjanikupalga saajad ja 15 kunstnikupalga saajad.^[2]