Engure vald
| Engure vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Engures pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 133 km² | |
Elanikke: 2694 (1.01.2026)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 20,3 in/km² | |
| Keskus: Engure | |
 |
Engure vald (läti keeles Engures pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas Liivi lahe kaldal. Vald piirneb sama piirkonna Smārde, Zentene, Sēme ja Lapmežciemsi vallaga ning Talsi piirkonna Mērsragsi ja Ķūļciemsi vallaga.
Valla pindala on 133 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2571 inimest.[2] Valla keskus on Engure küla, vallamaja asub aadressil Jūras iela 85. Vallavanem on Baiba Pļaviņa.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vald on kujunenud Engure mõisa (Angern) maale, ka selle vana saksakeelne nimekuju oli Angern. Aastal 1935 oli Engure valla pindala 108,8 km².[4] Aastal 1945 moodustati vallas Engure, Bērzciemsi ja Plieņi külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1951 liideti Engure külanõukoguga likvideeritav Bērzciemsi külanõukogu. Aastal 1954 liideti sellega Slocene külanõukogu, mille koosseisu oli varem arvatud Plieņi külanõukogu.[5] Aastal 1990 moodustati Engure külanõukogust Engure vald. 2009. aastast kuulus vald Engure piirkonda, aastal 2021 liideti see aga Tukumsi piirkonnaga.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald asub Liivi lahe kaldal. Rannajoone pikkus on 44 kilomeetrit. Põhjas ulatub vald Engure järveni.
Looduskaitse all on Kalēji mänd, Klapkalnciemsi sanglepp, Draudzība männid ja Igors Medņi dendropark, lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid. Vallas asuvad 52 ha suurune Plieņciemsi luidete hoiuala ja 15 ha suurune Apšuciemsi madalsoo hoiuala, valla põhjaosa jääb Engure järve maastikukaitsealale ja lõunaosa Ķemeri rahvusparki. Piirkonna rannik jääb Riia lahe läänekalda kaitstavale merealale.[6]
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on regionaalse kaitse all Lielkristi, Andricase ja Skarase talud, Engure linnamägi ehk Marija või Kirikumägi, Engure luteri kirik ja kogudusemaja.[7]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 2337 lätlast, 77 venelast, 5 valgevenelast, 16 ukrainlast, 8 poolakat ja 13 leedulast.[8]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv [9] |
|---|---|---|
| Abragciems | ciems | 14 (2026) |
| Apšuciems | ciems | 245 (2026) |
| Bērzciems | ciems | 186 (2026) |
| Engure | ciems | 1392 (2026) |
| Ezermuiža | mazciems | 67 (2013) |
| Ezernieki | ciems | 9 (2026) |
| Klapkalnciems | ciems | 253 (2026) |
| Ķesterciems | ciems | 386 (2026) |
| Plieņciems | ciems | 280 (2026) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Veised Engure järve luhal
Kalnupe Rideļi veski juures
Engure järv
Engure metsavendade mälestusmärk
Rideļi veski
Marija mägi
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 19.06.2026.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ "Engures novads (vaadatud 24.02 2019)". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2019. Vaadatud 24. veebruaril 2019.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ "Ethnic composition of Latvia 2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 24. veebruaril 2019.
- 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
