Ārlava vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ārlava vald

läti Ārlavas pagasts

Pindala: 134,5 km²
Elanikke: 741 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,5 in/km²
Keskus: Valdemārpils
Valdemārpils lauku teritorija LocMap.png
Ārlava mõisa peahoone

Ārlava vald (läti keeles Ārlavas pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Valdemārpilsi linna ning Īve, Lube, Valdgale, Vandzene, Laidze ja Roja vallaga.

Valla pindala on 134,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 935 inimest.[2] Valla keskus on Valdemārpilsi linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Vallamaja asub aadressil Raiņa iela 16, vallavanem on Andris Grīnbergs.[3]

Suuremad järved on Sasmaka järv ja Lubezersi järv. Suurimaks jõeks on Sasmaka järvest algav Mazroja jõgi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald on vana liivlaste ja kuralaste asuala. Haldusüksusena moodustati see aastal 1666, valla vana saksakeelne nimi oli Erwahlen. Esimese Läti vabariigi ajal oli see Talsi maakonna suurim vald, mille pindala oli 226,9 km². Aastal 1925 oli seal 3764, aastal 1930 4048 ja aastal 1935 4257 elanikku. Tänapäeva vald moodustab toonase valla keskosa, lisaks kuuluvad selle alla suurem osa endisest Lubezersi vallast ja peaaegu kogu endine Nogale vald.

Aastal 1945 moodustati Ārlava vallas Ārlava, Īve, Valdemāri, Ziedoņi ja Lube külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1956 liideti Ārlava külanõukogu Valdemārpilsi linnaga ja moodustati Valdemārpilsi linna maaterritoorium. Aastal 1965 liideti sellega osa Lube ja Vandzene külanõukogudest.[4] 2009. aastast kuuluvad valla alad Talsi piirkonda. Aastal 2010 moodustati maaterritooriumist Ārlava vald.[5] Aastal 2011 liideti osa valla maadest Valdemārpilsi linnaga.[6]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Nogale mõisa süda, sealhulgas park, häärber ja pruulikoda, häärberi kümme lage, kamin ja kaks kamin-ahju, Bašķiņkalnsi linnamägi, hiiepaik Ozoli Pühamägi ja Birznieki Kuradilaeva muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on kultuurimälestistest Nogale mõisa tallid, teenijate maja ja kõrts, lisaks veel Zošukrogsi keskaegne kalmistu sealsete ristikividega ja Klāšase keskaegne kalmistu.[8]

Looduskaitse all on Jāņis Metuzala dendraarium, osaliselt jääb valda ka Zemgaļi soo hoiuala. Looduskaitse all on 16 põlispuud, sealhulgas ka Sasmaka Ebajumalate pärn.[9]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 976 lätlast, 11 venelast, 12 valgevenelast, 9 ukrainlast, 9 poolakat ja 8 leedulast.[10]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[11]
Ambrakas mazciems 22 (2020)
Ārlava mazciems
Cunces skrajciems
Jaunciems mazciems 32 (2020)
Kroņmuiža mazciems 20 (2020)
Laukmuiža skrajciems 18 (2006)
Lubezere vidējciems 175 (2020))
Nogale vidējciems 49 (2020)
Poprags skrajciems

Ülejäänud valla elanikud elasid küladesse mitte kuuluvates taludes.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. "Talsu novads, vaadatud 11.10 2017". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2017. Vaadatud 11. oktoobril 2017.
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. "Grozījumi Administratīvo teritoriju un apdzīvoto vietu likumā"
  6. Valdemārpils pilsētas un Ārlavas pagasta teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]