Dundaga vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Dundaga vald

läti Dundagas pagasts

LVA Dundagas pagasts COA.png

Pindala: 558,7 km²
Elanikke: 3017 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,4 in/km²
Keskus: Dundaga
Valla asend Lätis
Slītere majakas

Dundaga vald (läti keeles Dundagas pagasts) on vald Lätis Dundaga piirkonnas Kura poolsaare põhjatipus. Vald piirneb sama piirkonna Kolka vallaga, Talsi piirkonna Īve, Lube ja Valdgale vallaga, Roja piirkonnaga ning Ventspilsi piirkonna Puze ja Ance vallaga.

Valla pindala on 559 km²; tegemist on pindalalt suurima vallaga Lätis. 2016. aasta seisuga elas seal 3388 inimest.[2] Valla keskus on Dundaga küla, vallamaja asub aadressil Pils iela 5-1.[3]

Vald kuulub osaliselt Liivi randa. Tähtsamad jõed on vallast algavad Mazirbe jõgi ja Pitragsi jõgi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Dundaga vald kujunes Dundaga mõisa maadest. Mõisale kuulus 102 400 hektarit maad ja tegemist oli Baltimaade suurima mõisaga. Aastal 1120 toime pandud agraareformi järel liideti Dundaga vallaks Dundaga mõisa ja sellele kuuluvate Āži, Ģibka, Ģibzde, Kaļķi, Kolka, Ķurbe, Laukmuiža, Slītere, Sūde ja Valpene karjamõisade, samuti ka Dundaga kirikumõisa maad, valla kogupindalaks kujunes 11 799 hektarit.[4] 1945 moodustati valla aladele Dundaga, Kolka, Ģibzde, Kaļķi, Mazirbenieki, Neveja, Plintiņi ja Vīdale külanõukogud, vald ise aga likvideeriti aastal 1949. Aastal 1950 sai Dundagast alev. Aastal 1954 liideti Ģibzde külanõukoguga likvideeritav Dundaga, aastal 1956 nimetati see aga Dundaga alevi maaterritooriumiks. Aastal 1971 liideti Dundaga alevi maaterritooriumiga Kaļķi, Neveja ja Vīdale külanõukogud, aastal 1975 ka osa Kolka külanõukogu maadest. [5] Aastal 1990 kaotas Dundaga alevi staatuse, Dundaga alevi maaterritoorium ja Dundaga küla ühendati aga Dundaga vallaks. 2009. aastast kuulub Dundaga vald Dundaga piirkonda.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Šlītere majaka torn, Dundaga kiriku muinaskalmed, Dundaga piiskopilinnus ja seda ümbritsev park, Dundaga luteri kirik koos sealse altari, oreli, kantsli ja altarimaaliga, Dundaga kirikumõisa hoone ja selle juures asuv park, Dundaga linnamägi, Dundaga keskaegne kindlus, Lauki muinaskalmed, hiiepaik Pāce Jumalamägi, Pāce linnamägi, Kubele koolimaja, Puiša kalnsi linnamägi, linnamägi "Kalna dārzs", Upesvagari muinaskalmed ja Lauki muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Taaveti linnuse nime kandev muinaslinnus, Pagrabkalnsi muinaskalmed, Mazirbe kirikumõisa peahoone, Jauncelmi keskaegne kalmistu, Iernieki muinaskalmed, Kaņķumi muinaskalmed ja Dzegužkalējise muinaskalmed.[7]

Looduskaitse all on vallas Andrejsārti kask, Mazirbe kiriku mänd, Mazirbe kalmistu mänd, Zartapi kraav, Jušuleja rändrahn, Cepeļleja tamm, Zilije kalni Šlītere nõlv, Rīgzemese tammed, Rīgzemese pooppuud, Kaļķupīte pank, Dundaga pärnaallee, Nauda tamm, Dundaga lossipargi sanglepp, Grīva pärn, Mesipuumänd, Kārkliņi mesipuumänd, Kārkliņi teine mesipuumänd, Akmeņkalnsi kuradi jalajäljega kivi, Liepniekvalksi (Peldanga) labürint ja Balsari tamm. Valla põhjaosa jääb Slītere rahvusparki. Valda jäävad 724 hektari suurune Kaļķupe oru hoiuala, 216 hektari suurune Rukši soo hoiuala, 15 hektari suurune Daiķi jugapuusalu hoiuala, 83 hektari suurune Pāce luha hoiuala ja 4 hektari suurune Kadakavälja hoiuala, osaliselt ka Ģipka soiste niitude hoiuala ja Raķupe oru hoiuala.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 3135 lätlast, 60 venelast, 16 valgevenelast, 20 ukrainlast, 7 poolakat ja 12 leedulast, lisaks veel 25 muude rahvaste esindajat.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Alakste skrajciems 11 (2018)
Anstrupe mazciems 28 (2018)
Āži skrajciems 21 (2018)
Cirstes skrajciems 38 (2018)
Dundaga lielciems 1452 (2018)
Dūmele skrajciems 12 (2018)
Ezermuiža mazciems 18 (2018)
Gavsene skrajciems 11 (2018)
Ildzere mazciems 28 (2018)
Jaundundaga vidējciems 220 (2018)
Jaunmuiža mazciems 14 (2018)
Kaļķi vidējciems 162 (2018)
Kārļmuiža skrajciems 109 (2018)
Klārmuiža skrajciems 7 (2018)
Labdzere skrajciems 3 (2018)
Lapmežciems skrajciems 5 (2018)
Lateve skrajciems 41 (2018)
Laukmuiža skrajciems 88 (2018)
Mazalakste skrajciems 75 (2018)
Mazirbe skrajciems 14 (2018)
Mazoste skrajciems 5 (2018)
Mazpiltene skrajciems 42 (2018)
Muņi skrajciems 55 (2018)
Neveja vidējciems 80 (2018)
Oste skrajciems 11 (2018)
Piltene skrajciems 15 (2018)
Plintiņi mazciems 50 (2018)
Puiškalnciems skrajciems 29 (2018)
Sabdagas skrajciems 107 (2018)
Saustere skrajciems 52 (2018)
Sūde skrajciems 53 (2018)
Sumburciems skrajciems 2 (2018)
Šlītere mazciems 15 (2018)
Upenieki skrajciems 3 (2018)
Valpene mazciems 65 (2018)
Vīdale vidējciems 98 (2018)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. http://www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.01.2016
  3. [1] , vaadatud 08.08 2017
  4. Latviešu konversācijas vārdnīca. III. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 6047. sleja.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.08 2017
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.08 2017
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 08.08 2017
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 [2], vaadatud 21.07 2017

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]