Engure järv

Allikas: Vikipeedia
Engure järv (juuni 2006)

Engure järv (läti keeles Engures ezers) on järv Lätis Tukumsi piirkonnas Engure asula juures. See on suuruselt Läti kolmas järv. Järve pindala on 40,46 km². Järve suurim sügavus on 2,1 m. See on düseutroofne järv.

Järve ümbruses asub Engure järve maastikukaitseala.

Järv eraldus Litoriinamerest ligi 6500 aastat tagasi. See on nime saanud angerjatelt, mida järvel püüti kuni I maailmasõjani, misjärel ümbruskonna elanikud evakueeriti Venemaale ja kalapüük katkes. 1929. aastal üritati taas angerjapüüki alustada, ent nende arvukus oli vahepeal langenud ja püük ei olnud enam tasuv. Tänapäeval on järves enim linaskit, roosärge ja haugi, järgnevad koger, latikas, ahven ja särg. Üksikuil aastail on järves tööstuslikul tasemel püügiks sobivas koguses ka nurgu ja turba, 1950. aastani ka lutsu.[1]

Teine ala, mis järve ümbruse elanikele angerjapüügi kõrval elatist andis, oli merevaigu otsimine. Aastail 1842–1852 toodi järvest välja 4000 rubla eest merevaiku. Varem voolas järvest välja Engure jõgi, ent 1842. aastal kaevati järvest Mērsragsi juures merre suubuv kanal, mis alandas ka pooleteise meetri võrra järve veetaset. Pindala vähenes sealjuures ligi poole võrra; varem oli järve pindala olnud ligi 90 km².[2]

Järves on 12 saart. Suurim neist on Liela sala pindalaga 60 ha. Selle keskel kasvab mets, suurema osa moodustab aga luht. Suuruselt teine on Lielrova (pindala 16 ha). Ka selle moodustab luht. Aastail 1981–1983 eraldati selle põhjaosast väike pisikestest buldooseriga kokku lükatud materjalist tekkinud saarekesest koosnev saarestik. Järve lääneosas asub metsane 3 ha suurune Apaļrova. Järve keskosas asub 0,8 ha suurune Kazrova, mis tekkis ujuvtaimestiku kokkukuhjumisel. Lielrova lähistel paikneb 0,6 ha suurune Lopsalrova, mis on tekkinud viie väiksema saarekese ühinemisel ning on sageli üle ujutatud. 2,5 ha suurune Akmeņrova on kaetud võsaga. Garrova pindala on 10 ha ja see on kujunenud metsase keskosa ümber kokku kuhjunud ujuvmaterjalist. Saarte hulka loetakse ka Grebji poolsaart, kuna see on maismaaga ühendatud madalsooga, mis on suurema osa aastast üle ujutatud.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Dabas aizsardzības plāns dabas parkam "Engures ezers", lk 47.
  2. Dabas aizsardzības plāns dabas parkam "Engures ezers", lk 19-20.
  3. Dabas aizsardzības plāns dabas parkam "Engures ezers", lk 36.