Lauciene vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lauciene vald

läti Laucienes pagasts


Pindala: 180,3 km²
Elanikke: 1573 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,7 in/km²
Keskus: Lauciene
Laucienes pagasts LocMap.png
Pļavase mõisa peahoone

Lauciene vald (läti keeles Laucienes pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lībagi, Balgale, Strazde, Laidze, Vandzene ja Ķūļciemsi vallaga, Mērsragsi piirkonna ning Tukumsi piirkonna Zentene vallaga.

Valla pindala on 180 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1661 inimest.[2] Valla keskus on Lauciene küla, vallavanem on Juris Upmalis.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nurmuiža mõisast moodustatud Nurmuiža vald nimetati aastal 1939 ümber Lauciena vallaks.[4] Selle vana saksakeelne nimekuju oli Nurmhusen. Aastal 1935 oli valla pindala 182,6 km². Aastal 1945 moodustati Lauciena vallas Pļavase, Odre, Dzedri ja Lauciene külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1951 liideti Lauciene külanõukoguga likvideeritav Odre külanõukogu, aastal 1965 aga Okte külanõukogu. Aastal 1971 arvati osa külanõukogu territooriumist Balgale külanõukogu koosseisu. Aastal 1975 liideti Lauciene külanõukoguga likvideeritav Pļavase külanõukogu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] 2009. aastast kuulub vald Talsi piirkonda.

Kultuurimälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Nurmuiža mõisa keskus (sealhulgas häärber, tallid, ait,luteri kirik ja torniga värav, peahoone kamin-ahi, rohelise saali, muusikakabineti, sammassaali ja trepikoja interjöör), Nurmuiža ordulinnus, Nurmuiža luteri kiriku juures asuvad Firckside hauaplaadid ning Bergide hauaplaat, kiriku kantsel, orel, orelirõdu maalingud, kaheksa vapimaalidega kirikuliste pinki, 22 kirikuliste pinki ja nende kinnitused, altar, ja selle külgaedik, Kapurkalnsi muinaskalmed, Hiiumäe linnamägi, Mežīte linnamägi ja selle ümbruskond, Mežīte Puuslikumäe hiiekoht, hiiepaik Odre Kuradikivi ja selle juures kasvav tamm ning Kalnenieki muinaskalmed.[6]

Kohaliku kaitse all on Klapene kalmistu kellatorn, Nurmuiža mõisa lehmalaut, aednikumajake ja teenijate maja, Nurmuiža luteri kiriku uksed, Mīļajase muinaskalmed ehk Kääpaküngas, hiiepaik Ratnieki Puuslikumägi, Laukstibase keskaegne kalmistu ehk Puuslikukalmed ja Kauliņi keskaegne kalmistu ehk Rootsi kalmed.[7]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Valla suurim jõgi on Okte jõgi. Valla lääneosa jääb Talsi küngastiku maastikukaitsealale, ka on looduskaitse all Vāverese tamm, Lauciene Kalniņi valgepöök (tegelikult harilik pöök) ja kakskümmend kolm nimetut põlispuud.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 1588 lätlast, 99 venelast, 23 valgevenelast, 13 ukrainlast, 9 poolakat ja 12 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Čikstiņciems mazciems 44 (2006)
Fridriķmuiža mazciems 36 (2006)
Garlene mazciems 26 (2020)
Ieleja vasarnīcu ciems 2 (2020)
Jaunokte mazciems
Lauciene lielciems 722 (2020)
Lejaslabiņi vasarnīcu ciems
Mežmāja mazciems
Odre mazciems 44 (2020)
Okte mazciems 8 (2006)
Oktes pienotava mazciems 22 (2006)
Pilskalnciems mazciems 4 (2006)
Plēsums vasarnīcu ciems 3 (2020)
Pļavas vidējciems 144 (2020)
Pļavmuiža mazciems 23 (2006)
Silkakts skrajciems 5 (2006)
Strīķciems mazciems 21 (2006)
Stūrīši mazciems 6 (2020)
Vagargals mazciems 19 (2006)
Vēži mazciems

Ülejäänud valla elanikud elasid küladesse mitte kuuluvates taludes.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]