Lauciene vald
| Lauciene vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Laucienes pagasts | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 180,3 km² | |
Elanikke: 1535 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 8,5 in/km² | |
| Keskus: Lauciene | |
 |
Lauciene vald (läti keeles Laucienes pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lībagi, Balgale, Strazde, Laidze, Vandzene, Mērsragsi ja Ķūļciemsi vallaga ning Tukumsi piirkonna Zentene vallaga.
Valla pindala on 180 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1661 inimest.[2] Valla keskus on Lauciene küla, vallavanem on Juris Upmalis.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Nurmuiža mõisast moodustatud Nurmuiža vald nimetati aastal 1939 ümber Lauciena vallaks.[4] Selle vana saksakeelne nimekuju oli Nurmhusen. Aastal 1935 oli valla pindala 182,6 km². Aastal 1945 moodustati Lauciena vallas Pļavase, Odre, Dzedri ja Lauciene külanõukogu, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1951 liideti Lauciene külanõukoguga likvideeritav Odre külanõukogu, aastal 1965 aga Okte külanõukogu. Aastal 1971 arvati osa külanõukogu territooriumist Balgale külanõukogu koosseisu. Aastal 1975 liideti Lauciene külanõukoguga likvideeritav Pļavase külanõukogu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] 2009. aastast kuulub vald Talsi piirkonda.
Kultuurimälestised
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Nurmuiža mõisa keskus, sealhulgas teenijate maja, tallid, ait, aedniku maja, lehmalaut, torniga värav, ja peahoone. Häärberis on riikliku kaitse all kamin-ahi, lae kaunistused ja rohelise saali, muusikakabineti, ning sammassaali interjöör. Ka on kaitse all mõisa kohal asunud Nurmuiža vasallilinnuse ala.
Ka on riikliku kaitse all Nurmuiža luteri kirik, selle orel, oreliprospekt, orelirõdu maalingud, altar, altaripiire, kantsel, kaks uksekomplekti, 33 kirikuliste pinki, 8 vapimaalingutega kirikuliste pinki, kirikus asuvad Firckside hauaplaadid ning Bergide hauaplaat.
Väljaspool Laucienet on riikliku kaitse all Hiiumäe linnamägi, Mežīte linnamägi ja sealne asulakoht.
Regionaalse kaitse all on Laukstibase keskaegne kalmistu ehk Puuslikukalmed, Mīļajase muinaskalmed ehk Kääpaküngas, Kauliņi keskaegne kalmistu ehk Rootsi kalmed, hiiepaik Odre Kuradikivi ja selle juures kasvav tamm.
Kohaliku kaitse all on Klopene kalmistu kellatorn ja Kalnenieki muinaskalmed.[6]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Valla suurim jõgi on Okte jõgi. Valla lääneosa jääb Talsi küngastiku maastikukaitsealale, ka on looduskaitse all Vāverese tamm, Lauciene Kalniņi valgepöök (tegelikult harilik pöök) ja 23 nimetut põlispuud.[7]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 1588 lätlast, 99 venelast, 23 valgevenelast, 13 ukrainlast, 9 poolakat ja 12 leedulast.[8]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[9] |
|---|---|---|
| Fridriķmuiža | mazciems | 36 (2006) |
| Garlene | ciems | 20 (2025) |
| Ieleja | ciems | 3 (2025) |
| Jaunokte | mazciems | |
| Lauciene | ciems | 636 (2025) |
| Lejaslabiņi | ciems | |
| Mežmāja | mazciems | |
| Odre | ciems | 39 (2025) |
| Okte | mazciems | 8 (2006) |
| Oktes pienotava | mazciems | 22 (2006) |
| Pilskalnciems | mazciems | 4 (2006) |
| Pļavas | ciems | 163 (2025) |
| Pļavmuiža | mazciems | 23 (2006) |
| Plēsums | ciems | 4 (2025) |
| Silkakts | mazciems | 5 (2006) |
| Strīķciems | mazciems | 21 (2006) |
| Stūrīši | ciems | 5 (2025) |
| Šķēde | mazciems | 39 (2006) |
| Vagargals | mazciems | 19 (2006) |
| Vēži | mazciems |
Ülejäänud valla elanikud elasid küladesse mitte kuuluvates taludes.
Odre
Pļavase baptistikoguduse kirik
Okte mõisa häärber
Kurzeme karjäär
Garlene
Pļavase kalmistu kellatorn
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ "Laucienes pagasts, vaadatud 13.10 2017". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. oktoober 2017. Vaadatud 13. oktoobril 2017.
- ↑ Rīkojums par dažu Latvijas pagastu nosaukumu pārdēvēšanu Valdības Vēstnesis - 1939.gada 30.decembris
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
